Prindi see leht

Dermatoloogia teenused

  • naha ja kõrvaparasiidid – diagnostika ja ravi;
  • sügelev patsient – diagnostika ja ravi;
  • nahapõletike diagnostika ja ravi;
  • kõrvapõletike diagnostika ja ravi – välis-, kesk- ja sisekõrva põletikud;
  • protseduurid kõrvadega – võõrkehade eemaldus, proovide võtmine, välis- ja keskkõrvaloputus;
  • allergia diagnostika ja ravi, sh atoopia ravi, allergiatestil põhinev individuaalne allergiavaktsiin (allergeen-spetsiifiline immunoteraapia);
  • sügeluseta karvakao diagnostika ja ravi;
  • nahaga seotud autoimmuunhaiguste diagnostika ja ravi;
  • nahatunnusteaga avalduvate sisehaiguste (nt endokriinhaiguste, nagu kilpnäärme alatalitlus, neerupealiste ületalitlus jm) diagnostika ning ravi;
  • küünte ja karva kvaliteedi muutused.

Dermatoloogia teenuse lühikirjeldus

Koerte ja kasside nahahädad on sage probleem. Erinevatel andmetel on naha- või kõrvamure kliinikusse pöördumise põhjuseks 17–25%-l kogu patsientuurist. Varvaste lakkumine, nahapõletik kõhu all, kaenlaaluste punetus ja kratsimine, karvakadu seljal ja kõhul kassidel, kõrvade sügamine, pea raputamine ja ebameeldiva lõhnaga nõre või hoopis sügelusevabad karvutud laigud – see on nahaarsti igapäev.

Dermatoloogilise visiidi eripära on detailse haigusloo kogumine: uuritakse lemmiku toidusedelit, elustiili ning eelnevat ravi. Põhjaliku küsitluse jaoks on tähtis varuda aega. Lemmikuga ootame arsti juurde pereliiget, kellel on haigestumise ja ravi kohta võimalikult palju infot. Kindlasti soovitame võimalusel kodus veidi eeltööd ja märkmeid teha – toitude/maiuste nimed ja koostis, välisparasiitidetõrje kasutamine, kasutatud ravimid ja efektiivsus (nt kõrvatilgad, šampoonid, tabletid: nimi, kogus, kuuri pikkus).

Visiidi käigus võetakse vajadusel proovid kõrvast/nahalt, et kinnitada või välistada parasiite ja/või põletikku.

Dermatofütoosi ehk nn kassihaiguse jaoks kasutatakse spetsiaalse spektriga valguslampi ning võetakse proovid mikroskoobi all vaatamiseks ja laboris kasvatamiseks.

Krooniliste ja/või korduvate bakteriaalsete naha-/kõrvapõletike puhul võib olla vajalik mikrobioloogiliste proovide võtmine (bakterioloogia), et määrata tekitaja (bakter) ja selle tundlikkus antibiootikumidele.

Mitmesuguste nahamoodustise või abstsesside täpsustavaks diagnoosimiseks kogutakse nõelaproove (peennõela aspiraat) rakkude mikroskoobi all vaatamiseks. On mitmeid nahahaiguseid, mille puhul on vajalik väikese koetüki võtmine (biopsia) ja selle uurimine laboris (histoloogia).

Üldvereproove võetakse tervise hindamiseks enne suukaudset püsiravi ja/või ravi käigus tervise jälgimiseks. Hormoonanalüüsid on vajalikud endokriinhaiguste diagnoosimiseks (nt kilpnäärme alatalitlus koertel) või monitooringuks (nt ravimi koguse tõstmiseks/alandamiseks). Individuaalse allergiaravimi valmistamisele (immunseerum või nn allergiavaktsiin) eelneb vereproov allergeenspetsiifiliste antikehade määramiseks. Need protseduurid on reeglina valutud ja võimalik teostada tavapärasel visiidil. Kui aga Teie lemmik on väga rahutu või muretseja, kasutame kerget rahustamist ravimitega. Ka nahabiopsia võtmiseks, kõrvade kujutavaks diagnostikaks (vt allpool), sügavaks loputamiseks või murdunud küünte eemaldamiseks on loom vaja (sügavamalt) rahustada – need protseduurid plaanitakse ja broneeritakse pärast esmast ülevaatust.

Kui sügelus kiusab

Sügelus on ebamugav tunne ja kõige sagedasem (25–40%) nahaarsti juurde pöördumise põhjus. Kihelus võib olla tingitud parasiitidest (nt kärntõbi), allergiatest (nt toit, tolmulestad, õietolm) või sekundaarsetest nahapõletikest. Harvem on sügelust teistel põhjustel (nt teatud nahakasvajad).

Sügeluse diagnostika on järkjärguline ja süsteemne, mistõttu tuleb varuda veidi kannatust, et korrektse diagnoosini jõuda, kuid süüdlane on leitav! Sõltuvalt Teie lemmiku haigusloost, seletab nahaarst visiidil detailselt vajalikke diagnostilisi etappe (nt välisparasiitide tõrje, välistusdieet).

Sügelusega koos ja/või selle tagajärjel tekivad lisaks naha punetus, karvakadu, koorikud ja/või mädapeaga punnikesed jm. Kroonilistel juhtudel võib muidu hele nahk tumeneda ja pakseneda (nn „elevandinahk“). Seega võivad sügeluse tagajärjel erinevate algpõhjustega nahahaigused lõpuks kõik väga ühte moodi välja näha!

Kui täpne diagnoos on selge, arutatakse individuaalselt Teie lemmikule sobivaid ravivariante.

Kõrvapõletikud on samuti nahahaigus

Sageli arvatakse, et kõrvamured on iseseisev haigus, kuid tegelikult on kõrvad samuti nahaga vooderdatud, seega osa nahahaigustest. Ka väliskõrvapõletike algpõhjused on tihti (kuid mitte alati) samad, mis naha sügeluse ning -põletike korral.

Põletik võib olla ainult väliskõrvas (st kõrv kuni kuulmekileni), kuid see võib haarata/levida ka kesk- ning sisekõrva. Kõige sagedasem keskkõrvapõletiku põhjus koertel on krooniline väliskõrvapõletik, mis omakorda on tihti põhjustatud allolevast (diagnoosimata/ravimata) allergiast.

Otoskoobiga (valgustuse ja suurendusega koonuslamp) hinnatakse välist kuulmekäiku ja kuulmekilet.

Tavaliselt ei ole protseduur loomale valus, kuid vahel on kõrvad siiski nii tugevas põletikus (paistes, valusad, punased, rohke nõrega), et kõrvadesse vaatamine või neisse ravimi manustamine kohe ei õnnestu.

Sellisel juhul võib arst kõrvade jaoks välja kirjutada esialgu hoopis suukaudse ravikuuri, näiteks tablettide näol, ja alles siis, kui lemmiku kõrvad on oluliselt mugavamad, jätkata kõrvapuhastuse ja/või -tilkadega. Krooniliste kõrvahaiguste puhul võib olla vajalik kujutav diagnostika (nt röntgen, magnetuuring või kompuutertomograafia), et kinnitada haiguse ulatust, kesk-/sisekõrvapõletiku olemasolu ning kõrvaloputuse võimalikkust/vajadust. Kõik need protseduurid toimuvad anesteesias.

Kõrvapõletiku edukaks raviks on vajalik kontrollida kõrvapõletiku otsest põhjustajat (nt õietolmuallergia), ravida sekundaarselt tekkinud põletikku (nt bakteriaalne kõrvapõletik), ohjata kõrvades tekkinud kroonilisi muutusi (nt kõrvavaigunäärmete märkimisväärne suurenemine, kuulmekäikude ahenemine) ja võimalusel vältida eelsoodumuslikke tegureid (nt liiga sage kõrvade puhastamine või ebasobiv puhastusvahend).

Sügelust ei ole, kuid karv kaob ikka

On mitmeid haigusi, mille korral sügelust ei ole, kuid karv kaob siiski. Karvakadu võib esineda laikudena või suurematel aladel kehal sümmeetriliselt, alata juba noorel loomal, keskeas või ka alles vanemas eas lemmikul koos/või ilma üldhaigestumise tunnustega (nt liigne joomine/urineerimine, seletamatu kaalutõus, unisus). Eriliselt tähelepanelik tuleb olla kasside karvakao diagnostikaga, sest väga sageli ei ole see spontaanne, vaid hoopis isetekkeline, st kassid lakuvad end (salaja) ise karvutuks! Kuna sügeluseta karvakao põhjuseid on palju ja ravi on erinev (nt Demodex lest, endokriinhaigused), aitab lahenduseni jõuda põhjalik uurimine nahaarsti visiidil.

Meelespea dermatoloogi vastuvõtule tulles

  1. Palun varuge aega, et saaksime koos leida Teie lemmiklooma naha-/kõrvahaiguse põhjuse ja seda ravida! Esmakordseks dermatoloogiliseks visiidiks on planeeritud 90, korduvaks 60 minutit. NB! Kui Te hilinete visiidile üle 15 minuti, palume parima teenuse võimaldamiseks broneerida uus vastuvõtuaeg.
     
  2. Võimalusel palume, et lemmikuga tuleb visiidile pereliige, kes looma elu, toitumise ja raviandmete kohta kõige rohkem teab.
     
  3. On suureks abiks, kui olete teinud veidi kodutööd – nt milliseid toite ja maiustusi (nimi ja koostis) Teie lemmik on varem saanud või saab praegu; milliseid ravimeid (šampoonid, tabletid suu kaudu, kõrvatilgad jms) on Teie lemmik varem saanud või saab praegu; millist kirbu-/puugitõrjepreparaati kasutate ja kui sageli.
     
  4. Kui lemmikul on korduvad nahaprobleemid ja olete käinud arsti juures väljaspool EMÜ väikeloomakliinikut, soovitame eelneva haigusloo väljavõtte kaasa võtta või meili teel saata (loomakliinik@emu.ee märkides teemaks dermatoloogia, lemmiku ja oma nime). See aitab vastuvõttu paremini planeerida, säästa aega ja võimalik, et ka Teie rahalisi ressursse (nt ei ole vaja korrata vahetult tehtud vereproove vms).
     
  5. Kui tulete dermatoloogi vastuvõtule, ärge muretsege looma pesemise, kõrvade puhastamise, kõrvatilkade panemise jms pärast vahetult enne visiiti! Proovide huvides on isegi soovitav, kui neid protseduure ei ole tehtud kuni 48 tundi enne visiiti. Kindlasti ärge katkestage määratud suukaudset ravi.
     
  6. Rutiinsete dermatoloogiliste protseduuride korral ei ole rahustamine tavaliselt vajalik. Rahutute loomadega ja/või teatud protseduurideks, nt kõrvade sügav loputamine, kõrvade kujutav diagnostika, biopsia võtmine, lahtiste küüneplaatide eemaldus (vahel ka teisteks analüüsideks), tuleb seda siiski teha. Seega, kui Teie loomale on planeeritud mõni eelnevalt nimetatud uuring rahustusese/anesteesias või ta on või Te arvate, et ta võib olla väga rahutu, palun ärge toitke oma lemmikut vähemalt 812 tundi enne visiiti. Vett juua võib siiski tavapäraselt.
     
  7. Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et meie kliiniku eripäraks on eriarsti teenuse osutamine ja igapäevatöös osalevad veterinaarmeditsiini üliõpilased (sh rahvusvahelised), kes on raviarstile justkui töövarjuks, kuid ei vii iseseisvalt läbi protseduure ega tee raviotsuseid.
     
  8. (Pisi)näriliste, lindude, roomajate jt eksootiliste loomade nahahaigustega tegeleb EMÜ kliinikus spetsiaalselt neile liikidele pühendunud loomaarst.

Aja broneerimine dermatoloogi vastuvõtule

Telefonidel +372 731 3224 või +372 503 3878.

Vastuvõtt E–R 9.00–20.00.

Aadress: Kreutzwaldi 62, 51014, Tartu.

E-mail: loomakliinik@emu.ee (üldinfo ja tagasiside; meili teel registreerimist ja aegade tühistamist/muutmist ei toimu).