Eksootiliste loomade meditsiin

Kes on eksootilised lemmikloomad?

Eksootilised lemmikloomad muutuvad järjest populaarsemateks lemmikloomadeks koerte ja kasside kõrval. Inimeste teadlikkus eksootiliste lemmikloomade pidamisel järjest suureneb ning selle tulemusena otsitakse tervisemurede korral varasemast sagedamini abi. Mujal maailmas kasutatakse terminit „mitte traditsioonilised lemmikloomad“, aga Eestis on kasutusel eksootilised lemmikloomad liikide puhul, kes pole koer ega kass, aga keda peetakse kodus lemmikloomana.

Eksootiliste lemmikloomade alla kuuluvad küülikud, tuhkrud, papagoid, Aafrika kääbussiilid, suhkruoravad, roomajad ja erinevad närilised: merisead, tšintšiljad, hamstrid, deegud ning rotid.

Kõige sagedamini pöördutakse Maaülikooli väikeloomakliinikusse küüliku, merisea, roti, tuhkru või puurilinnuga.

Internetist leitavat infot tervisemurede ja ravi kohta on väga palju, aga diagnoosi ning ravi peaks määrama ikkagi loomaarst, kellel on suuremad teadmised eksootiliste lemmikloomade kohta. Väga paljud käsimüügi ravimid ja toidulisandid, mida müüakse inimeste apteekides, ei ole alati sobilikud lemmikloomadele, rääkimata veel eksootilistest lemmikloomadest, kelle anatoomia ja füsioloogia on niivõrd erinevad inimeste omast.

Ka kõik koerte-kasside ravimid pole sobilikud eksootilistele lemmikloomadele. Valede ravimite ning toidulisandite kasutamine võib põhjustada pigem kahju kui kasu, seetõttu tuleks mure korral pöörduda pädeva loomaarsti juurde. Eksootilised lemmikloomad varjavad oma haigusi üsna viimase piirini, mistõttu tuleks nendega regulaarselt kontrollis käia- nooremate loomadega vähemalt kord aastas, vanemate loomadega 2-3 korda aastas, et avastada võimalikud tervisemured võimalikult vara.

Kes me oleme?

Eksootiliste lemmikloomadega tegeleb Maaülikooli väikeloomakliinikus loomaarst Kristin Tõnise, keda abistavad abilised Anette Toodo ja Laura Rosenthal.

Mida me teeme?

Maaülikooli kliinikusse võib pöörduda lihtsalt pidamiskonsultatsioonile või tervisemurede korral. Võtame vastu nii esmaseid patsiente kui ka teiste arstide poolt edasi saadetud patsiente.

Teenused, mida pakume eksootiliste lemmikloomade osakonnas:

  • Pidamiskonsultatsioonid
  • Käitumiskonsultatsioonid küülikutele, närilistele ja tuhkrutele
  • Plaanilised tervisekontrollid
  • Naha- ja silmamurede diagnostika ja ravi
  • Parasiidiprobleemid: sise-ja välisparasiidid, roojaproovide teostamine
  • Hambaprobleemide diagnostika ja ravi, hammaste korrigeerimine, hammaste eemaldus
  • Kujutav diagnostika: ultraheli, röntgenuuring, kompuuter-ja magnetuuring
  • Vereproovid
  • Kirurgia: nii plaaniline kui ka esmaabikirurgia, patoloogiline (kasvajad, abstsessid, haavad) ja mitte-patoloogiline kirurgia (steriliseerimine, kastreerimine)
  • Neuroloogia
  • Ortopeedia, mille puhul teeme koostööd  vajadusel ortopeedidega
  • Kardioloogia koostöös kardioloogiga
  • Statsionaarne ravi
 

Mida pidada meeles vastuvõtule tulles?

  1. Eksootiline lemmikloom, kes elab koos kaaslasega, peaks pöörduma kliinikusse ka koos oma kaaslasega- see aitab vähendada stressi, mis kaasneb kliinikusse tulekuga.
  2. Puuris peaks olema alati loomal oma lõhnaline tekk, allapanu ning toit (kui pole just eraldi juhendatud). Küülikud ja närilised on saakloomad, mistõttu satuvad nad kergemini stressi ning selle vähendamiseks peaks olema kliiniku külastus ning transport tehtud võimalikud koduseks.
  3. Vastuvõtule tulles, tuleb varuda aega ning esmasel visiidil täita pidamisinfoleht just selleks, et saaksime pakkuda nõu pidamise  ja toitumise osas, vajadusel teha korrektuure, et lemmik saaks elada täisväärtuslikku elu. Paljud haigused eksootilistel lemmikloomadel on kas võimendatud või põhjustatud ebakorrektsest pidamisest.
  4. Pidamisinfolehte palume täita võimalikult täpselt, seega kodus võiksite enne vastuvõtule tulekut teha fotod kuivtoidust, kontrollimaks, kas see on sobilik Teie lemmikule.
  5. Vastuvõtu ruumis tuleks küülikud võimalusel lasta ruumi vabalt uudistama, et nad saaksid tutvuda keskkonnaga, vähendamaks stressi.  
  6. Merisead, tšintšiljad ja teised väikenärilised peaks olema oma puuris, küll aga võivad tuhkrud vastuvõturuumis ringi joosta, kui põrandalt on likvideeritud prügikast.

 

  1. Roomajatega vastuvõtule pöördudes peaks olema neile tagatud soe keskkond, roomajad on kõigusoojased. Selleks sobib näiteks termokast soojaveekoti või -pudeliga.
  2. Kui pöördute vastuvõtule teisest kliinikust, palume kaasa võtta haigusloo kodukliinikust.