Prindi see leht

Eklampsia (hüpokaltseemia)

Eklampsia ehk kaltsiumipuudus on lõpptiinete või lakteerivate emaste loomade (sagedamini koertel) äge eluohtlik seisund, mis võib lõppeda looma surmaga.

Kellel võib eklampsiat esineda?

Kaltsiumipuudus võib esineda igal tõul, igas suuruses pesakonnaga ja ükskõik, mis imetamisperioodi ajal ning erandjuhtudel ka enne poegimist ja selle ajal. Kui kaltsiumipuudus esineb poegimise käigus, siis põhjustab see düstookiat (rasket sünnitust). Kõige sagedamini esineb seda väikest tõugu koertel, kellel on suured pesakonnad.

Mis põhjustab eklampsiat?

Kaltsiumipuudus tekib reeglina suurest kaltsiumikaost piima ja ebapiisavast söögiga saadava kaltsiumi kogusest. Olukord tekib, sest kaltsiumi lahkub emapiimaga kehast kiiremini ja rohkem kui keha jõuab seda luudest verre mobiliseerida.

Kuidas see väljendub?

Esmased kliinilised tunnused on lõõtsutamine ning rahutus.

Edasi tekivad kerged värinad, tõmblused, lihaskontraktsioonid, jäik või ebakoordineeritud kõnnak.  Sagedasti esineb ka agressiooni, ilavoolu, vingumist, ülitundlikkust stiimulitele ja segaduses olekut. Mõnikord esineb ka suurenenud joomist ja urineerimist, oksendamist, kiirenenud südametööd ja palavikku. Seisundi süvenemisel tekivad tugevad värinad, tetaania, viimaks kooma ja surm.

Mida teha, kui sellised tunnused avalduvad?

Selliste tunnuste esinemisel tuleb kohe kontakteeruda loomakliinikuga. Eklampsia puhul vajab koer kohest hospitaliseerimist ning vedelikteraapiat.

Kliinikus:

  • paigaldatakse loomale veenikanüül;
  • võetakse loomalt biokeemiline vereproov, et kontrollida eelkõige kaltsiumi taste veres;
  • ühendatakse looma külge EKG aparaat, et jälgida südametööd võimalik ebaregulaarsuste suhtes;
  • manustatakse loomale hapnikku;
  • manustatakse loomale veenisiseselt kaltsiumi kuni kaltsiumi tase normaliseerub.

NB! Kaltsiumi suukaudne andmine ei aita eklampsia puhul, sest suukaudne kaltsium vajab imendumiseks kuni 24 tundi, aga eklampsia puhul on hädavajalik võimalikult kiire organismi kaltsiumivarude taastamine.

Kodune ravi

Kodus jätkatakse kogu imetamisperioodi vältel loomale lisakaltsiumi manustamist suukaudselt.

Mis saab kutsikatest/kassipoegadest?

On parim, kui kutsikad või kassipojad võõrutatakse emapiimast. Kui tegu on alla 1 kuu vanuste loomadega, tuleks neile manustada spetsiaalset emapiimaasendajat (vältida teiste loomade piima!), mis on saadaval loomaapteekides ning ka hästi varustatud loomapoodides. Kui tegu on üle 1 kuu vanuste loomadega, siis võib hakata neile lisaks toitma ka kutsikatele/kassipoegadele mõeldud toite. Väga hoolikalt tuleb jälgida poegade tervist (näiteks: oksendamine, kõhulahtisus, isutus, loidus).

Kui loomi ei ole võimalik võõrutada, siis ei tohiks lasta poegadel imeda ema piima esimesed 24 tundi pärast eklampsia ilmnemist, et ema keha kaltsiumivarud jõuaksid taastuda. Sellel ajal tuleks poegadele pakkuda emapiima asendajat. Pärast 24h möödumist võib panna nad ema alla tagasi ja tähelepanelikult jälgida ema seisundit. Poegadele võiks paralleelselt sööta juurde piimaasendajat. Kui eklampsia nähud uuesti korduvad, tuleb pojad ema alt ära lõplikult võtta ja vastavalt kas käsitsi sööta (alla 4 nädalased) või võõrutada emapiimast (üle 4 nädalased).

Prognoos

Juhul kui eklampsia tunnuste ilmnemisel on kohe pöördutud loomakliinikusse ja koer on saanud veenisisest kaltsiumilahust, on prognoos üldiselt väga hea ning reeglina koerad taastuvad täielikult.

Eklampsia puhul on suur tõenäosus, et see kordub ka järgmise tiinuse puhul, mistõttu ei soovitata selliseid koeri enam rohkem aretuses kasutada. Kui siiski soovitakse uut pesakonda, siis tuleb koerale tiinuse ajal tagada võimalikult mitmekesine dieet, kus kaltsiumi ja fosfori tase on paigas (suhtes 1:1) ja kus on piisav kogus D-vitamiini.