Prindi see leht

Leptospiroos

Mis haigus on leptospiroos?

Leptospiroos on potentsiaalselt surmav zoonootiline haigus (haigus võib kanduda loomalt inimesele), mille tekitajaks on Leptospira perekonda kuuluvad spiroheedid. Spiroheedid on bakterid, millel on nii gram-positiivsed kui ka gram-negatiivsed omadused. Leptospira perekonnas on tuvastatud 20 erinevat liiki ja üle 250 serovari. Leptospiroos on levinud üle kogu maailma.

Kuidas koerad leptospiroosi haigestuvad?

Leptospiroos levib peamiselt nakatunud väikenäriliste uriiniga. Loomad nakatuvad kas otsesel kontaktil või kaudselt kokkupuutudes haige looma uriiniga või pinnasega. Tihti leidub leptospiroosi seisvates veekogudes, porilompides või piirkondades kus liigub palju väikenärilisi (hiired, rotid). Seega leptospiroosijuhtumeid esineb Eesti kliimas aastaringselt, kuid rohkem suvel ja sügisel.

Haigestuda võivad igas vanuses koerad. Riskigrupis on töökoerad, jahikoerad ning lemmikloomad kes liiguvad palju vabas looduses (jalutuskäigud metsades, põldudel). Samuti on suurem risk koertel, kes ujuvad looduslikes veekogudes ning joovad järve/jõevett.

Millised on haiguse tunnused?

Leptospiroos on multisüsteemne haigus, mis mõjutab peamiselt neerusid ja maksa, aga kahjustuda võivad ka kopsud, põrn, silmad, suguorganid ning närvisüsteem.

Leptospiroosi kliinilised tunnused on mitte-spetsiifilised, peamiselt on kliinilised tunnused seotud neeru- ja/või maksakahjustusega:

  • Isutus
  • Loidus
  • Oksendamine
  • Kõhulahtisus
  • Palavik või hüpotermia (alatemperatuur)
  • Kõhuvalu
  • Itkerus (kollasus)
  • Liigeste valulikkus, tahtmatus liikuda
  • Kaalukadu

Mõningatel juhtudel võib esineda ka kopsudest tingitud sümptomaatikat, milleks on hingamismustri muutused (liialt kiire hingamine, hingamisraskus). Loomal võib esineda ka konjunktiviiti või uveiiti.

Kuidas leptospiroosi diagnoositakse?

Leptospiroosi diagnoositakse anamneesi, kliiniliste tunnuste ja laborleidude järgi. Koeralt võetakse hematoloogiline ja biokeemiline vereproov, uriiniproov. Kujutlevat diagnostikat teostatakse teiste sarnaste kliiniliste tunnustega haiguste välistamiseks. Kujutleva diagnostikana kasutatakse peamiselt röntgenuuringut ja ultraheliuuringut.

Leptospiroosi kahtlusega loomadel teostatakse leptospiroosi kiirtest. Leptospiroosi kiirtest määrab looma verest leptospiroosi antikehi. Kiirtest võib anda valepositiivseid ning valenegatiivseid tulemusi, seetõttu on soovitatav alati saata vereproov laborisse lõpliku diagnoosi saamiseks.

Kuidas leptospiroosi ravitakse?

Leptospiroosi sümptomitega koerad vajavad reeglina hospitaliseerimist. Ravi hõlmab endast antibakteriaalset teraapiat ja toetavat ravi vedelikteraapia, gastroprotektantide ja valuvaigistitega. Sageli kasutatakse raviskeemis kahte erinevat antibiootikumi, kuna osad antibiootikumid pidurdavad leptospira levitamist, kuid ei tapa bakterit ja teised antibiootikumid hävitavad bakterid, kuid ei pidurda levitamist. Seega on vaja kasutada efektiivseks raviks kahe antibiootikumi kombinatsiooni. Kui looma üldenesetunne paraneb ja seisund on stabiilne, lubatakse koerad kodusele ravile.

Prognoos

Leptospiroosi nakatunud koerte prognoos sõltub haigestumise tõsidusest. Juhul kui koeral ei teki tõsist neeru- ega maksapuudulikkust ning ravi alustatakse õigeaegselt on prognoos tervistumisele hea. Ägedamatel juhtudel kui tekib tõsine neeru- ja/või maksapuudulikkus on prognoos ettevaatlik. Väga ägedalt kulgevate juhtude korral (eriti kui tabandunud on kopsud) võivad loomad ka hukkuda. Kindlasti on vajalik peale ravikuuri kordusvereproovide andmine, et hinnata neerude ja maksa funktsionaalsust.

Vaktsineerimine?

Koeri on võimalik vaktsineerida enamlevinud leptospiroosi tekitajate vastu. Vajalik on iga-aastane vaktsineerimine. Kahjuks ei kaitse hetkel väljatöötatud vaktsiinid koeri kõigi tuvastatud leptospiroosi tekitajate eest. Sellegi poolest on soovitatav koeri vaktsineerida, et tagada kaitse vähemalt enamlevinud serovariantide vastu.

Leptospiroos kassidel

Kassid võivad leptospiroosi nakatuda ning tekitajaid uriiniga levitada, kuid kliinilised haigustunnused on kassidel väga harva esinevad.