Toakasside elukeskkonna rikastamine

Miks on kasside elukeskkonna rikastamine vajalik?

Kassidele on loomuomane otsida toitu, pidada sellele jahti, kraapida, närida jne. Kui kassi elukeskkond talle loomuomast käitumist piisavas koguses ei võimalda, siis võib see põhjustada loomal stressi ja sellega seoses nii tervise kui ka käitumise probleeme. Sagedamini esinevateks probleemideks on: kasside alumiste kuseteede haigus (FLUTD), rasvumine, liigne lakkumine ja enda puhastamine (ja teised kompulsiivsed häired), agressiivsus, ülemiste hingamisteede haigused. Seega rikastades kassi elukeskkonda saab kassi omanik paljude probleemide esinemist kas ennetada või nende esinemissagedust vähendada.

Millele mõelda? Mis on kassile loomuomane? Kuidas keskkonda parandada, rikastada?

OMA RUUM

Kass on oma olemuselt kiskja, kuid oma väikese kasvu tõttu ka saakloom. Sellest tulenevalt on kassidele loomuomaseks käitumiseks ronimine, mis võimaldab neil kõrgemal omada paremat ülevaadet ümbrusest - fikseerida saaklooma asukoht või vajadusel peituda ohu eest.

Kodustes tingimustes tähendab see, et kassil võiks olla koht (soovitavalt mitmeid kohti), mis asetsevad maapinnast kõrgemal ja kuhu loom saab puhkama või ümbrust jälgima minna. Need paigad võiksid ideaalis olla ainult kassi päralt (st teistele loomadele, väikelastele kättesaamatud) ja eemal liigsest mürast.

Kui majapidamises on mitu kassi, siis peab võimaldama kassidel üksteisest eemalduda (see tähendab, et kahe kassi puhkealade vaheline ruum võiks olla vähemalt 1-3 meetrit). Sellisel juhul peaks puhkealasid olema ka arvuliselt rohkem, et vähendada nende eest võitlemisega kaasnevat stressi.

TOIT JA VESI

Kassid on loomult üksikud kiskjad. Sellega kaasneb rida käitumisi, mis on kassile loomuomased, näiteks saagi otsimine, varitsemine ja rünnak. Selleks, et suurendada kassi aktiivsust võib toidu jagada väikesteks osadeks ja seda peita, et loom peaks toidu leidmise nimel vaeva nägema. Heaks variandiks on erinevad mänguasjad, mida saab toiduga täita ja mida kass peab veeretama või muud moodi manipuleerima, et toitu kätte saada. Krõbinaid või maiustusi võib koridoris visata või trepist alla veeretada, mis osade kasside jaoks võib samuti imiteerida jahi pidamist.

Kasside kuseteede tervist silmas pidades on kasulik soodustada looma vee tarbimist. Hea võimalus on pakkuda selleks märga toitu ja pakkuda mitmes erinevas kohas puhast joogivett. Osadele kassidele meeldib juua voolavat vett näiteks kraanist või spetsiaalsest kasside purskkaevust. Mõnele kassile meeldib mängida veekausis jääkuubikutega, ka see stimuleerib looma rohkem jooma.

Kuna kassid peavad looduses jahti üksinda, siis mitme kassiga majapidamises võib olla, et kassid eelistavad süüa eraldi kaussidest, üksteise nägemisulatusest väljas.

LIIVAKASTID

Roojamine ja urineerimine on kasside jaoks mitmest järjestikusest käitumistest koosnevad tegevused. Looduses leiab kass selleks esmalt sobiva koha (kus on selleks sobiv pinnas ja piisavalt varjuline ning kus teda ei häirita). Seejärel kass kaevab endale sobiva aseme ja pärast roojamist või urineerimist ka katab oma väljaheited, et potentsiaalsed kiskjad teda üles ei leiaks.

Sellest lähtuvalt peavad liivakastid olema sellises paigas, mis on vaikne ja varjuline, eemal toidukaussidest ning kuhu kassil on alati vaba ligipääs. Samuti ei tohiks liivakasti ligiduses olla järsku müra tegevaid kodumasinaid. Liivakasti tuleks väljaheidetest puhastada vähemalt kord päevas ning kasti sisu täielikult ära visata kord nädalas. Liivakasti tuleks pesta lõhnastamata seebi veega vähemalt kord kuus. Pealt lahtise või kinnise kasti ja ka liiva eelistus sõtlub konkreetsest kassist. Uue liiva, kasti või kasvõigi toidu pakkumise puhul kehtib reegel, et uue kõrvale võiks jääda ka vana ning kass peaks saama ise valida. Kui loom eelistab vana varianti, siis pole uue nö “peale sunnitud” keskkonna muutuse tegemine mõistlik.

Kui kodus on rohkem kui üks kass, siis tuleks arvestada, et liivakaste võiks olla vähemalt üks iga kassi kohta, pluss üks lisaks.

KRAAPIMINE, NÄRIMINE JA MÄNG

Kraapimine, närimine ja mäng on kõik kassi jaoks väga loomulikud tegevused. Kraapimine tagab normaalse küünte tervise ja on üheks loomulikuks märgistamise viisiks. Küll aga võib see tekitada omaniku jaoks suuri probleeme, kui kass teeb neid loomulikke tegevusi sobimatus kohas rikkudes ära kalli mööbli vms.

Selle vältimiseks tuleks kassile luua sobivamad ja köitvamad paigad nende tegevustega tegelemiseks. Kraapimispuude kattematerjali ja paigutuse osas on kasside eelistused varieeruvad ning see vajab sageli katsetamist. Kraapimispuu võiks paikneda puhkamiskoha lähedal või seal, kus kass veedab enamiku oma päevast.

Sobimatu närimise ennetamiseks võib kassile pakkuda erinevaid kassidele ohutuid murusid, mida võib kokku määrida tuunikala vedelikuga, et soodustada uudistamist. Taimed, mida ei soovita, et kass vigastaks ja kõik potentsiaalselt mürgised taimed on kõige kindlam kassi eluruumist eemaldada.

Mängides imiteerivad kassid jahikäitumist - luurates, jälitades, sööstes ja hammustades. Selleks sobivad hästi paljud mänguasjad. Näiteks erinevad pallid (niisama toas, karbis või vannis), patareide abil liikuvad mänguasjad, mänguõnged, erinevad mänguasjad, mida saab täita kassinõgesega (Catnip).  Oluline on, et mänguasjad ei sisaldaks peenikesi niite, sulgi ja osi, mida kass võiks ilma järelevalveta endale sisse süüa.


Eesti Maaülikooli Loomakliinik
Kreutzwaldi 62, Tartu
7313224 (Väikeloomakliinik), 7313713 (Suurloomakliinik)