Prindi see leht

Toksikoosid

Kui loom on söönud midagi, mida ta poleks tohtinud

Kui söömisest on möödas vähem kui 2 tundi, siis võib proovida looma oksendama ajada. Selleks võib kasutada soola või 3% vesinikperoksiidi lahust.  

  • Teha väike soolapallike, mis loomale kurku pista. Soolapallike tuleks teha väikesest kogusest veest ning 1 teelusikast soolast. Soolapallikest tohib proovida ainult üks kord. Mitmekordne annustamine võib põhjustada eluohtlikku soola mürgistust.
  • Vesinikperoksiidi 3% lahust võib anda loomale 1-2 milliliitrit kilogrammi  kohta, kuid ühekordne doos ei tohiks ületada 50ml koertel ja 10ml kassidel. Tavaliselt hakkavad loomad lähima 10 minuti jooksul oksendama. Kui seda ei juhtu siis võib doosi ühe korra korrata.
  • Aktiivsüsi on samuti näidustatud enamuste mürgistuste korral. See aitab siduda seedeorganitest toksiine. Algdoos nii koerale kui kassile on 1 gramm kilogrammi kohta, mis teeb meie apteegis müüdavate aktiivsüsi tablettide arvuks 4 tabletti kilogrammi kohta. See tähendab ka seda, et suurtel koertel on tarvis suurtes kogustes aktiivsüsi, et see toimiks.

Kui aga loom juba oksendab ägedalt, on teadvuseta, tal puudub neelamisrefleks või   krambitab, siis oksendama ajamine ning teiste ravimite manustamine vastunäidustatud. Siis Te peate koheselt võtma ühendust loomakliinikuga, kes juhendab Teid edasiselt ning palub Teil esimesel võimalusel pöörduda kliinikusse.

Happelise või aluselise mürgi korral on oksendama ajamine samuti vastunäidustatud. Aktiivsüsi kasutamine sellistel juhtudel on ebaefektiivne, kuna süsi ei seo selliseid aineid. Ärkvel loomale võiks anda suu kaudu vett või piima, et üritada neutraliseerida mürke. Seejärel võtke  ühendust loomakliinikuga täiendavate juhiste saamiseks.

Telefonikõne kliinikusse

Kliinikuga ühendust võttes olge valmis vastama järgmistele olulistele küsimustele:

  • Mida ja millal teie loom sõi?
  • Kui suure koguse loom alla neelas?
  • Kui palju kaalub teie lemmik?
  • Looma varasem tervis, kas tarbib regulaarselt mingeid ravimeid?

Sellele infole põhinedes annab loomaarst või kliiniku registraator esmased juhised ning vajadusel kutsub teid vastuvõttu.

Kliinikusse saabumine

Kliinikusse mineku korral on soovitatav kaasa võtta sisse söödud või joodud mürgi/kemikaali/lahuse pakend, kuna see võib loomaarstile anda vajalikku lisainformatsiooni.

Kliinikusse sõitmise ajal tuleb arvestada looma seisundiga. Kui koer krambitab ja on ebaadekvaatne,siis tuleks teha autosse pehme ala, et vähendada teiseste vigastuste tekkimise võimalust. Samuti peavad ka omanikud olema ettevaatlikud, et loomad segaduses ennast ega neid ei vigastaks.

Kõrge kehatemperatuuriga loomade puhul tuleks võimaluse korral loomale panna ümber kere, kaenlaalustesse, kubeme piirkonda niisked rätikud. Sobivad ka külmakehad, kuid kindlasti tuleks need katta enne rätikuga, et nad ei oleks otseses kontaktis nahaga. Konditsioneeri  kasutamine ja lahtiste akendega sõitmine võib samuti alandada looma kehatemperatuuri.

Enamlevinud mürgistused kassidel ja koertel

Järgnevalt on välja toodud mõned enamlevinud mürgistused. Nimekiri pole kindlasti täielik ja kui omanikul on kahtlus, et loom on söönud midagi mida ta poleks tohtinud, siis on soovitatav võtta ühendust loomakliinikuga.

Toksiinid toidulaual

Šokolaad: oksendamine, kõhulahtisus, närvisüsteemi kõrvalekalded  (ülierutuvus, lihasvärinad, raskematel juhtudel krambid);äärmisel juhul kõrvalekaldeid südametöös.

Rosinad/viinamarjad: oksendamine ja kõhulahtisus, äge neerukahjustus, kõrvalekalded südametööd.

Sibul/küüslauk: punaste vererakkude hävimine; hapniku vaegus, aneemia.

Ksülitool (suhkruasendaja): oksendamine, nõrkus, värisemine, kokku kukkumine, maksa kahjustus.

Alkohol ja nikotiin:oksendamine, kõhulahtisus. Suuremate koguste tarbimiste korral võivad esineda tasakaaluhäired, nõrkus, kokku kukkumine.

Makadaamia pähklid: oksendamine, kõhulahtisus; närvinähud (nõrkus, lihasvärinad, halvatus).

Roti- ja teomürgid

Rotimürgid: Peamine toime seisneb selles, et nad vähendavad organismis vitamiin K, mis viib selleni, et loomal tekivad hüübimishäired. Häirete tõttu tekivad loomal verejooksud. Verejooksud võivad esineda kõikjal kehas- kõhuõõnes, rinnaõõnes, tekkida võivad verevalumid naha alla.

Teomürkid: Põhjustavad loomadel tõsiseid nii neuroloogilisi kui ka seedetrakti, hingamiselundkonna kliinilisi nähte. Neuroloogiliste nähtude hulka kuuluvad jäsemete jäikus, suutmatus kõndida, tekivad lihasvärinad, ülierutatus, krambid. Tõsiste sümptomite korral võib loom kiiresti hukkuda.

Ravimid

Paratsetamool, ibuprofeen: Võib madalates doosides põhjustada maksa kahjustusi, näo ja jäsemete turseid kui ka kahjustusi punastes vererakkudes, mis võivad muuta looma seisundi eluohtlikuks.

Taimed

Liiliad: Toksikoos liiliate tõttu esineb enam kassidel ja põhjustab neil ägedat neerukahjustust. Koertel esineb mürgistust harvem ja peamiselt tekivad neil seedehäired. Oluline on teada, et nii õied kui ka lehed on loomadele mürgistused. Peale taime söömist võivad sümptomid olla mittespetsiifilised- loomad oksendavad, on loiumad. Hiljem võib areneda välja neerupuudulikkus, mis väljendub kas mitte urineerimises või just liialt tihti urineerimisega.  Kassidel võivad tekkida lihastõmblused kui ka krambid