Vastsündinud varss

Esimesed 24h on varsa elus väga kriitilise tähtsusega, seetõttu tuleb varssasid hoolikalt jälgida ning probleemide ilmnemisel viivitamatult loomaarstiga ühendust võtta!

VASTSÜNDINUD VARSS

Kui kiiresti peab varss püsti tõusma?
Pärast varsa sündi jäävad nii mära kui varss mõneks minutiks pikali. Sageli ei välju varss tervenisti, vaid tagajalad jäävad mõneks minutiks mära sisse. See on normaalne
ja ei vaja sekkumist. Nabaväät katkeb iseenesest, kui mära või varss hakkab liigutama ning seda ei ole vaja läbi lõigata või kinni siduda. Nabaväädi võiks seejärel kasta 0,5%
kloorheksidiini- või joodilahusesse. Seda tegevust võib korrata paari päeva jooksul (2x päevas), kuni naba on kuiv.
Terve varss keerab end rinnakule juba 2-5 minuti jooksul peale sündi ning on võimeline iseseisvalt ka selles asendis püsima. Mära lakkumine stimuleerib varssa oma esijalgu ettepoole sirutama ja proovima püsti tõusta. Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid, peaks ta suutma iseseisvalt tõusta ja seista 1h vanuselt.

Millal peab varss esimest korda imema hakkama?
Imemisliigutusi võib märgata juba 30 min jooksul peale sündi, imemisrefleks muutub üha tugevamaks. Kui jalad on alla saadud, siis hakkab ta aktiivselt mära udarat otsima. Õige koha leidmine võib võtta esialgu aega, sest samal ajal tuleb tegeleda oma keha, eelkõige jalgade koordineerimisega. Mõnikord on vajalik varssa õrnalt õige koha
poole suunata ja mära paigal hoida. Terve varss peaks imema esimest korda hiljemalt 2h vanuselt. Kindlasti on oluline jälgida, et ta päriselt imeks nisa (keel asetatuna kausjalt nisa ümber) mitte udarat või mära tagajalgade sisekülgi.
Viimase 2-4 nädala jooksul enne poegimist tekib mära udarasse kollakas, kleepuv ternespiim ehk kolostrum. Ternespiim on väga toitev, sisaldades rohkem valke, rasvu, vitamiine, mineraale ja suhkruid kui tavaline piim. Kõige olulisemateks ternespiima koostisosadeks on valgud, mida nimetatakse immunoglobuliinideks (antikehad). Kuna varssade immuunsüsteem on sündides väljakujunemata, siis on nad väga vastuvõtlikud erinevate haigustekitajate (bakterid, viirused) suhtes. Just ternespiimast saadavad antikehad aitavad kaitsta varssa infektsioonide eest. Antikehade imendumisvõime on kõige suurem esimese 6-8h jooksul, seejärel hakkab kiirelt vähenema. 24h möödudes ei suuda immunoglobuliinid enam peensoole kaudu vereringesse imenduda. Seetõttu on oluline, et varss saaks esimese 12h jooksul võimalikult palju hea kvaliteediga ternespiima, kokku umbes 2-4 liitrit.

Millal peaks varss esimest korda roojama ja urineerima?
Tavaliselt roojavad varsad juba 3h jooksul aga kindlasti 24h jooksul. Esimene roe (mekoonium) on enamasti must või tumepruun, kleepuv ja tihke (mõnikord ka pastajas). Sage imemine (ternespiim) aitab kaasa soolestiku normaalsele talitlusele ning seeläbi ka mekooniumi väljutamisele.
Täkkvarsad urineerivad enamasti 6h jooksul ja märavarsad 11h jooksul. Jälgi, et varss ei urineeriks nabast. 

Kuidas käitub terve varss?
Terve varss on aktiivne, uudishimulik ning tähelepanelik ümbruse suhtes ning hoiab mära lähedusse. Kontakti inimestega püüab pigem vältida, joostes eest ära.

Millal peab kindlasti loomaarstiga ühendust võtma?
• Varsa sünni järel on kõrvalekaldeid reeglis „1-2-3“
      1 tunniga püsti
      2 tunniga imema
      3 tunniga märal päramised väljas. NB! Päramiste peetusega mära vajab esmaabi!
• Varss ei ime või on loid
     Isegi kui varss käib mära all, ei pruugi ta tingimata imeda. Jälgi, et varss päriselt imeks ning mära udar oleks pehme.
     Sageli võib juhtuda, et varss oli sündides normaalne, aga jääb aja möödudes loiumaks ja enam ei ime.
• Varsa ninasõõrmetest voolab piima
     Selle probleemi põhjuseks on enamasti suulaelõhe või neelu funktsioonihäire, mille komplikatsiooniks on kopsupõletik.
• Varss lonkab ja/või liiges(ed) on turses
     Enamasti on põhjuseks süsteemne haigestumine (varss on septiline). Mära astub varsale üliharva jala peale, kuid ka siis tuleks loomaarstiga ühendust võtta.
• Varss on enneaegne või ebaküps
     Normaalseks tiinuse pikkuseks loetakse 320-365 päeva, keskmiselt 335-340 päeva.Kui varss sünnib enne 320 päeva, loetakse teda enneaegseks.
     Kahjuks ei pruugi ka õigeaegne varss olla sündides terve. Ebaküpsusele viitavad mõningad tunnused, mida tasub meeles pidada: väiksem karv, üldine nõrkus, kuplikujuline otsmik, lontis kõrvad, siidine karvkate, jäsemete seisuvead (limb deformities; nt kõõluste lõtvus või kontraktuurid).
• Märal tilgub enne poegimist udarast piima
     Sel juhul on ternespiim enne varsa sündi välja jooksnud ja varss ei saa antikehi, mistõttu on tal kordi suurem tõenäosus haigestuda
• Varsal on koolikutunnused, ta ei ole väljutanud mekooniumi või on kõht lahti
     Koolikute korral on varsad rahutumad, käivad pidevalt püsti ja pikali, vehivad pidevalt sabaga. Samuti võivad nad käia pidevalt mära all imemas, juues korraga väga vähe.         Üheks varssadele iseloomulikuks kooliku sümptomiks on selja peale keeramine, jäsemed keha ligi tõmmatud, ja selles asendis lamamine.

Kui kahtled, kas varsa käitumine on ikka normaalne, siis võta kindlasti ühendust loomaarstiga!