Kardioloogia – südamehaiguste diagnostika ja ravi
Südamehaigusi esineb kõigil loomaliikidel, kuid Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikus keskendume eeskätt koerte ja kasside südamehaiguste diagnostikale ja ravile. Suurem osa kardioloogilisele vastuvõtule pöördunud patsientidest on edasi saadetud kas EMÜ väikeloomakliiniku teistest osakondadest või teistest loomakliinikutest üle Eesti.
EMÜ loomakliiniku kardioloogia teenust juhib rahvusvaheliselt tunnustatud erialaspetsialist ja meie ülikooli kardiopulmonoloogia lektor doktor Paul Fridtjof Mõtsküla.
Kõige sagedasemateks kardioloogi vastuvõtule pöördumise põhjusteks on ebanormaalsete helide (kahinate) või ebaregulaarse rütmi (arütmiate) täheldamine rutiinse kliinilise läbivaatuse käigus, lisaks ka hingamisprobleemid, koormustaluvuse vähenemine või minestamine. Kuna südamehaigused võivad oluliselt suurendada anesteesiariski, siis tihti saadab anestesioloogia osakond täiendavatele uuringutele ka loomi, kellel plaanitakse mõnda operatsiooni või muud protseduuri, mis eeldab anesteesia (üldnarkoosi) tegemist.
Konsultatsiooni käigus tutvub südamearst põhjalikult patsiendi eellooga ning täpsustab omanikult haiguse kulu ja varasemate uuringute tulemustega seonduvat informatsiooni. Seejärel, olles vaadanud looma kliiniliselt läbi selgitatakse omanikule võimalikud peamised diagnoosid ning otsustatakse kõige asjakohasem diagnostikaplaan.
Enamik uuringuid tehakse südamepatsientidele ilma, et selleks oleks vaja looma ravimitega rahustada. Siiski, kuna rahustus võib olla vajalik, on soovitav 6-8 tundi enne kardioloogi vastuvõtule pöördumist loomale mitte süüa anda (joogivesi võib olla vabalt saadaval).
Kõige olulisemaks südame uuringumeetodiks on ultraheliuuring e ehhokardiograafia, mis võimaldab otseselt hinnata südame anatoomilisi struktuure ning mehaanilist talitlust. Enamasti tehakse see uuring loomale asetades ta külili spetsiaalsele pehmele lauale. Uuring tehakse enamasti ilma, et looma oleks vaja ravimitega rahustada ning uuring ei põhjusta loomale praktiliselt mingit ebamugavust. Uuringu käigus hinnatakse südame seinte paksust, alaosade mõõtmeid, klappide struktuuri ja talitlust ning südame kambrite kokkutõmbumist ja lõõgastumist. Spetsiaalse Doppler-tehnikaga hinnatakse vere voolukiirust südame alaosades ja suurtes veresoontes. See meetod aitab tuvastada ka väga väikeseid lekkeid südame klappides, defekte südame vaheseintes ning verevoolu takistusi. Südame rütmi hindamiseks võidakse loomale teha elektrokardiogramm (EKG). Kuna rütmihäired ei pruugi olla pidevad, siis võib olla vajalik teha 24- või 48-tunnine ambulatoorne EKG (Holteri uuring).
Selleks asetatakse spetsiaalsed liim-elektroodid looma rinnakorvile ning väiksema mobiiltelefoni suurune EKG salvestusseade vesti või traksidega loomale; selliselt saab hinnata looma südame rütmi tema tavapäraste tegevuste ja aktiivsuse ning puhkeoleku korral. See on eriti vajalik uuring, kui loomal esinevad näiteks kokkukukkimise või minestamise episoodid.
Südame- ja veresoonkonna uurimiseks ning ka teiste rinnaõõne-elundite hindamiseks kasutatakse röntgenuuringut. Ka selle uuringu jaoks ei ole enamasti looma ravimitega rahustamine vajalik.
Muudest uuringutest võib südame- ja veresoonkonna haiguste diagnostikas olla vajalik mõõta looma vererõhku, määrata vereproovidest erinevate elundite seisundit või hinnata kudede varustatust hapnikuga (pulss-oksümeetria ning veregaasid).
Peale diagnostilisi uuringuid püstitatakse diagnoos ning määratakse ravi. Raviplaan arutatakse omanikuga põhjalikult läbi, antakse soovitusi koduseks jälgimiseks ning juhendatakse omanikke seoses vajalike täiendavate või kordusuuringutega. Kuna on tegu ülikooli õppekliinikuga, siis osalevad nii konsultatsioonidel kui ka uuringute läbiviimisel üliõpilased. Samas ei ole vaja seda karta, kuna kõigi protseduuride läbiviimise ohutuse tagab arst ning üliõpilased ilma arsti järelevalveta protseduure ei soorita.