Koera tiinus kestab keskmiselt 63 päeva, normaalseks peetakse kõikumist 58-68 päevani. Reeglina on esimene tiinus lühem.

Tiine loomaga on soovitatav tulla loomakliinikusse poegimiseelsesse kontrolli alates tiinestumise 45. päevast. Visiidil kontrollitakse looma üldseisund, antakse soovitused ning teostatakse loomale röntgenuuring, vajadusel ka ultraheli.

Miks on röntgenuuring vajalik?

Uuringut on soovitatav teostada selleks, et teada saada kui suur pesakond on tulemas. Samuti aitab röntgen hinnata loodete suurust ning asetust. Eriti oluline on see väikeste pesakondade korral ning väikeste tõugude korral, kus kutsikad võivad olla suured ning poegimine raskendatud. Ultraheliuuringus hinnatakse loodete südametööd. Üksnes ultraheli ei ole piisav loodete arvu loendamiseks, kuna loodete liikumisega võib lugemine olla raskendatud; seetõttu soovitame alati teostada ka röntgeni. Muretsema ei pea röntgenkiirguse osas: ühe pildi teostamiseks kasutatakse väga väikest kiirgust, mis ema ega looteid ei kahjusta.

Poegimisaja lähenemine

Omaniku ülesanne on valmistada ette poegimiseks sobiv pesa, koera sellega harjutada ning 1-2 nädalat enne oodatavat poegimist oleks soovitav teha ultraheliuuring või röntgenpilt kutsikate arvu teadasaamiseks. Samuti tasub paari nädala jooksul enne oodatavat poegimist kaks korda päevas koera kehatemperatuuri mõõta. Koerte normaalne kehatemperatuur jääb vahemikku 38,2-38,8 ºC . Temperatuuri langus 1ºC viitab sünnituse algusele 12–24 pärast.

Poegimise lähenedes veedab koer enamuse ajast puhates, vahetult enne sünnituse algust tekib pesa tegemise kirg. Koer võib otsida vaikset pimedat kohta, muutuda rahutuks ja kraapida maad. Viimast seostatakse emaka kokkutõmmetega, mis pole küll väliselt nähtavad, kuid põhjustavad muutusi koera käitumises. Umbes nädal enne poegimist tekib nisadesse piim, häbeme ja vaagnasidemed lõtvuvad ning kõht langeb alla. Samuti võib koer keelduda poegimise eel toidust, tema häbe läheb turse ja sealt eritub viskoosset nõret. Sünnituse algusest annab märku tumerohelise vooluse eritumine häbemest.

Poegimine

Sünnituse kestvus ja kulg on varieeruvad sõltvalt tõust, kutsikate arvust ning varasematest poegimistest. Kokkuvõtvalt kestab sünnitus 4–8 tundi, kui pesakond on väga suur siis kauem. Poegimine jaotatakse kolme järku.

Esimeses järgus toimub emakakaela avanemine ja koer väga rahutu. Ta võib teha pesa, ronida mööbli alla, kraapida maad, väriseda, vaadata küljele ja isegi oksendada. Kõik need tunnused muutuvad järjest tugevamaks, mida lähemale jõuab sünnituse teine järk. Esimene sünnitusjärk võib kesta 4-24 tunnini.

Teisel järgul lamab koer küljel, vahel tõuseb püsti ja liigub ringi. Lootepõis rebeneb ja lootevesi väljub tupest, nähtavad on kõhu kokkutõmbed ja koera kehatemperatuur muutub jälle normaalseks. Esimene kutsikas peab sündima hiljemalt 6 tunni jooksul alates teise järgu algusest. Kui loode on liikunud vaagnaõõnesse tekib kõhupress ja loode väljutatakse 2-4 väitusega. 60% kutsikatest sünnib eespikiasetuses ja 40% tagapikiasetuses. Keskmiselt sünnivad kutsikad pooletunniste vahedega, sünnituse lõpupoole võib see aeg pikeneda. Normaalseks sündimise intervalliks loetakse 5-60 minutit (maksimaalselt 2 tundi).  Enamasti poegivad koerad külili lamades, esmaspoegijad võivad sünnitada ka püsti seistes. Sel juhul tuleb jälgida, et koer ei tallaks juba sündinud kutsikatel.

Omaniku ülesanne on tagada koerale rahu. Sünnituse võib katkestada teiste koerte või võõraste inimeste juuresolek ja selle tulemusena venib sünnitus pikemaks. Kui häirimine leidis aset kutsikate väljutamise vaheajal võib väljutusprotsess nõrgeneda või lakata. Sama võib juhtuda ka väljutamise ajal.

Kui kutsikas on väljutatud purustab koer lootekestad, lakub ta puhtaks ja kuivaks ning hammustab katki nabanööri ca 2 cm kauguselt kutsikast. Kui koer seda ise ei tee, tuleb omanikul kutsikas lootekestadest vabastada, nabanöör 2 cm kauguselt kutsikast, kas muljudes või rebides purustades (vajadusel niidiga kinni siduda). Kutsika suu ja nina tuleb puhastada limast (imedes) ning kutsika käterätiga kuivaks hõõruda. Sel ajal häälitseb kutsikas juba valjult. Pärast kuivatamist asetatakse kutsikas piima imema. Enamus koertest suhtub surnult sündinud kutsikatesse nii nagu elusatessegi kuni nende kehatemperatuur on elusale sarnane. Teine sünnitusjärk kestab sõltuvalt kutsikate arvust 3-12 tundi, väga harva isegi 24 tundi.

Sünnituse kolmas järk algab pärast viimase kutsika sündimist ja kestab kuni 2 tundi. Koerad väljutavad platsenta, kas pärast igat kutsikat, pärast rühma kutsikate sündi või poegimise lõpul. Tavaliselt söövad koerad oma platsenta ära. Ettevaatlik tasuks olla koerte puhul, kellel on õrn seedimine, sest suure hulga platsenta söömisel võivad olla tulemuseks seedehäired. Kui platsentat ei väljutata koheselt ja kui häbemepilust on näha nabavääti, võib koer ise hammastega platsentat välja tirida.

Pärast poegimist

Esimesed 2-3 päeva on emakanõre punane ja konsistentsilt vesine. Nõre hulk väheneb ja selle värvus muutub punakaspruuniks järgevate nädalate kestel. Kahe kuni kolme nädala möödumsel poegimisest on näha väga vähest nõret (kui üldse) ja selle värvus on helepunasest punakaspruunini ja konsistents limane. Eritised ei tohi lõhnata halvasti ja oluline on jälgida koera enesetunnet.

Millal konsulteerida loomaarstiga?

• Kui oodatav poegimistähtaeg on möödnunud ja kutsikad/kassipojad pole sündinud.
• Veterinaariga tasub konsulteerida, kui kutsikate sündimise vahe venib pikemaks kui 3 tundi või kui puuduvad väitused.
• Kui on näha, et toimuvad tugevad regulaarsed väitused, kuid kutsikas/kassipoeg ei sünni poole tunni jooksul.
• Häbemest eritub rohekaspunast või pruuni nõret ja ühtegi kutsikat pole 2-4 tunni jooksul sündinud.
• Looteveed on eritunud üle 2-3 tunni tagasi, kuid kutsikad pole sündinud.
• Emaloomal tõuseb palavik ja ta on apaatne ning samal ajal kestavad tuhud.

Mida loomaarsti juures tehakse?

Kui on vaja minna loomaarsti juurde, paiguta kutsikad/kassipojad sooja pehmesse pessa (korvi/kasti). Lisaks pane sinna soojaveepudelid.

Loomaarst vaatab looma üle ja hindab tema tervislikku seisundit. Kindlasti tehakse ka röntgen või ultraheliuuring ning pannakse paika edasine tegevusplaan-kas kutsuda tuhud esile või teostada keisrilõige