Maaülikooli väikeloomakliinikusse satuvad regulaarselt patsiendid, kes vajavad vereülekannet. Vereülekannet teostatakse meie kliinikus nii kassidel, kui  ka koertel.

Millised patsiendid vajavad vereülekannet?

Vereülekande vajaduse põhjuseid võib olla erinevaid. Kõige sagedamini vajavad doonorverd loomad, kellel esineb aneemia ehk kehvveresus. Aneemia võib olla põhjustatud verekaotusest (trauma või operatsiooni tagajärjel), kroonilisest haigusest (neeruhaigused, maksahaigused, luuüdi haigused) või hemolüüsist (vererakkude lagunemine organismis).

Harvematel juhtudel võivad patsiendid vajada vereülekannet kui neil esineb vereliistakute vähesus (trombotsütopeenia) või valkude vähesus (hüpoproteineemia).

Vereülekande vajadust hinnatakse vereproovide tulemuste ja patsiendi kliinilise pildi alusel.

Kes sobivad doonoriteks?

Doonoriks sobiv kass on:

• Vanuses 1-8 aastat
• Kaalub vähemalt 4kg
• Ei ole saanud varasemalt vereülekannet
• On kliiniliselt terve ega ole püsiravil
• On regulaarselt vaktsineeritud
• Mittetiine
• Ei ole annetanud verd viimase 2-3 kuu jooksul

Kõik doonorid läbivad enne vereloovutust üldise meditsiinilise läbivaatuse. Teostatakse esmased vereanalüüsid ning nakkushaiguste kiirtestid. Lisaks vestleb loomaarst loomaomanikuga kogumaks infot looma tervisliku seisundi ning üldise eluviisi kohta. Need toimingud on doonorloomale tasuta. Kogu saadud info ja vereanalüüside põhjal otsustab loomaarst looma doonoriks sobivuse üle.

Kuidas vereloovutus käib?

Esmalt määratakse nii doonori kui ka vereülekannet vajava looma (retsipient) veregrupp. Veregruppide sobivuse korral teostame täiendavad uuringud, et vältida vereülekandega esineda võivaid komplikatsioone. Juhul, kui laboratoorselt on kinnitatud, et antud doonori veri on sobiv, siis alustame vere kogumisega doonorilt.

Vereloovutuseks paigaldatakse doonorile veenikanüül, mille kaudu saab vajadusel manustada rahustavaid ravimeid ning vedelikteraapiat. Käpale paigaldatakse ka vererõhu monitoorimiseks mansett. Veri kogutakse loomadel kägiveenist. Kaelale pügatakse karvutu ala, mis pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt aseptika reeglitele. Vereloovutusel kasutatakse ainult ühekordseid steriilseid nõelu, kindaid ja verekotte. Kogutava vere hulk koertel on 20 ml/kg ja kassidel 10 ml/kg.  Doonorilt kogutakse ainult vajaolev kogus.

Kuidas vereülekannet teostatakse?

Retsipiendile paigaldatakse reeglina lisaveenikanüül, mille kaudu täisverd manustama hakatakse. Vereülekande jaoks on kasutusel spetsiaalsed filtritega infusioonisüsteemid, et vältida hüüviste tekkimist ja sattumist vereringesse ning doonorvere saastumist.

Doonorverd manustatakse veenikanüülist ning patsiendi juures viibitakse kogu protseduuri jooksul. Regulaarselt mõõdetakse tema hingamis-ja südamesagedust, vererõhku, temperatuuri ning jälgitakse kõrvaltoimete tekkimise osas (nõgeslööve, sügelus, äge allergiline reaktsioon). Juhul kui ilmneb kõrvaltoimeid, siis vereülekanne katkestatakse ning vaadatakse üle vereülekande protokoll.

Vereülekande järgselt jääb patsient intensiivravi osakonda jälgimisele ning talle teostatakse regulaarselt vereproove ning vastavalt vajadusele korrigeeritakse raviplaani. Sõltuvalt haiguse põhjusest ja tõsidusest võivad vajalikud olla korduvad vereülekanded.

Mis saab doonor vereloovutuse eest?

Doonorite vereproovide ja protseduuri eest tasub reeglina retsipiendi omanik. Seega vere loovutamine on doonorile tasuta ka siis, kui tema veri antud patsiendile ei sobi. Doonorluse käigus saab omanik infot oma lemmiku tervisliku seisundi kohta. Pärast vereloovutust söödame doonorite kõhud täis ning võimalusel anname kaasa ka mõned kingitused. Lisaks saab doonori omanik hea enesetunde abivajajate aitamisest, mille väärtust ei saa rahas mõõta.

Doonoriks hakkamiseks võtke ühendust kliinikuga:

Tel: +3727313224

E-mail: loomakliinik@emu.ee

Tule ja aita päästa lemmiklooma elu!