Lemmikloomad võivad rotimürgiga kokku puutuda nii sise- kui ka välitingimustes. Koerte puhul on tavaline otsene rotimürgi söömine, kuid kassid puutuvad tihedamini kokku mürki söönud näriliste kaudu.
Enamus rotimürkidest toimivad antikoagulantidena ehk neil on vere hüübimisvastane toime ja nad takistavad K-vitamiini tootmist. Toimeaineteks võivad olla mitmed erinevad ühendid, praegu on tavatarbijatele kättesaadavad nn „supervarfariinid“, mis on eelmise põlvkonna rotimürkidest palju pikema toimeajaga. Seega kujunevad ka haigussümptomid välja hiljem ning ravi kestab kauem.
Sümptomid
Sümptomid tekivad olenevalt toimeainest 1-7 päeva jooksul. Hüübimishäirete järgselt tekivad verejooksud kehaõõntesse. Levinumad sümptomid on:
- Uimasus
- Kõhulahtisus
- Hingamisraskused
- Verejooks ninast/suust
- Veri väljaheites
- Veri silma eeskambris
- Veri uriinis
- Šokk
Raskematel juhtudel lõpeb mürgistus surmaga.
Ravi
Kui tekib kahtlus, et lemmikloom on rotimürki söönud, tuleb kiire abi saamiseks kohe pöörduda loomakliinikusse. Esmaabina vahetult pärast mürgi söömist (kuni 1h pärast) võib proovida looma oksendama ajada ka kodus:
- Lisada umbes 1 teelusikale soolale veidi vett, teha see palliks ning panna looma keele tagaosale. Pärast seda anda juua.
- Anda 3%-list vesinikülihapendit (vesinikperoksiidi) 2,2ml/1kg kehamassi kohta.
Oksendama tohib ajada ainult täie teadvuse juures looma!
Pärast maosisu välja oksendamist anda loomale aktiivsütt 1-2 g/1kg kehamassi kohta iga 6 tunni tagant.
Kui loomal ei ole veel väliseid sümptomeid, tuleks siiski tegutseda, kuna sisemised protsessid võivad juba toimuda ning abi saamise kiirusest sõltub looma saatus. Esimesena kutsutakse kliinikus esile oksendamine, edasine ravi seisneb K-vitamiini manustamises, mis parandab verehüübivust. K-vitamiini manustamiseks ei pea sümptomeid ootama, vaid on näidustatud ka juba kahtluse korral. Tuleb määrata ka verehüübivusaeg ning sellest sõltuvalt määratakse ravipikkus.
Edasine kodune ravi hõlmab K-vitamiini tabletikuuri verehüübivuse parandamiseks.
Tõsistemate kliiniliste tunnuste ilmnemisel võib loom vajada haiglaravi, täiendavat diagnostikat ning prognoos sõltub haigustunnustest ning ravivastest.
