Mis on teomürk?

Teomürki kasutatakse tigude ja nälkjate tõrjumiseks. Peamine koostisosa ja toimeaine on metaldehüüd, mis mõjutab kesknärvisüsteemi. Teomürki leidub vedelal kujul, graanulitena, pulbritena kui ka pelletitena.

Kuidas toimib?

Teomürk mõjub kesknärvisüsteemile ja võib põhjustada krambihoogusid, mille tagajärjel tõuseb kehatemperatuur, mis võib viia erinevate organite kahjustusteni. Halvimal juhul on mürgistus surmav. Teomürk põhjustab lisaks elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu häireid, mis võivad süvendada organismi happesust. Selline seisund võib aga pärssida kesknärvisüsteemi ning tekitada hingamisprobleeme.

Mis on peamised sümptomid?

Teomürk võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid juba väga väikestes kogustes! Söömise järgselt võivad sümptomid avalduda mõne minuti kuni mõne tunni jooksul.

Tüüpilised nähud:

• krambihood
• ärevus
• hingeldamine
• liikumishäired
• suurenenud süljevool
• suurenenud pupillid
• oksendamine
• kõhulahtisus
• lihasvärinad

Hiljem võivad tekkida tõsised närviüsteemi häired ning loom võib kaotada teadvuse. Hingamisraskuste tõttu võib surm saabuda mõne tunni jooksul pärast teomürgi söömist. Kahe-kolme päeva jooksul võib välja kujuneda maksapuudulikkus.

Kassidel esineb mürgistust harvem ning kliinilised tunnused võivad olla leebemad. Sagedasemad sümptomid kassidel:

• liikumishäired
• hingamisraskused ja krambilaadsed episoodid

Mida teha, kui kahtlustad, et loom on söönud teomürki?

Kodus võib proovide esile kutsuda oksendamist vaid siis, kui loom on teadvusel, suudab püsti seista ning ei oksenda iseseisvalt. Oksendamise eesmärk on takistada võimalikult kiiresti metaldehüüdi imendumist seedetraktist. Kui ei ole teada, millal loom on söönud mürki, siis ei ole oksendama ajamine mõistlik ning tuleks loomakliinikuga ühendust võtta.

Kodused meetodid oksendamise esile kutsumiseks:

• segada 1-2 teelusikatäit soola veega ning asetada segu looma keelepärale. Soola kogust ei tohi suurendada, kuna see võib koerale tekitada omakorda soolamürgistuse.
• asetada 2 teelusikatäit vesinikperoksiidi looma keelepärale

Kui oksendamise esile kutsumine ei õnnestu, siis tuleks koheselt loomakliinikuga ühendust võtta. Krambitava loomaga tuleks koheselt loomakliinikusse pöörduma. Kuna loomal on kehatemperatuur tõusnud, võib kliinikusse sõitmise ajal proovida teda jahutada niiskete rätikute asetamisega looma kehale (eriti kubemesse ja küünarnukkide piirkonda). Agressiivsemalt (näiteks jaheda duššiga) ei tohi looma jahutada, sest sellisel juhul on suur oht kehatemperatuuri liigseks langemiseks.

Kui oksendamine õnnestus ja tundub, et loom tunneb end hästi, siis on siiski soovitatav kliinikusse pöördumine, et ennetada võimalikku maksa või muude organite kahjustust.

Teomürgile puudub antidoot, kuid kliinikus on võimalik agressiivsemalt takistada metaldehüüdi imendumist. Näiteks võidakse spetsiifiliste preparaatidega esile kutsuda oksendamist ja sooritada maoloputust või klistiiri. Samuti on eesmärgiks kliiniliste sümptomite kadumine ning elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu häirete ja dehüdratsiooni korrigeerimine. Mürgistuse ulatuse selgitamiseks on vajalik on võtta vereproovid ning teha ka röntgenpildid. Kriitilised patsiendid vajavad intensiivset jälgimist ja ravi: vajalik võib olla mitmepäevane hospitaliseerimine ning pikaajaline järelravi. Järelravi hõlmab peamiselt patsiente, kes saabuvad kliinikusse juba ülekere esinevate krambihoogudega.

Kas ta saab terveks?

Looma tervistumine sõltub paljuski sümptomite rohkusest ja tõsidusest ning sellest, kui kiiresti loom abi saab. Esimesed 24 tundi on kriitilised. Seetõttu on oluline märgata mürgistuse sümptomeid varakult ja vastavat abi võimalikult kiiresti pakkuda.