Uudised
EMÜ väikeloomakliinikus asub tööle dr Paul F. Mõtsküla
Meil on hea meel teatada, et dr Mõtsküla on taas tagasi kodus ning hakkab alates aprilli keskpaigast võtma kardioloogilisi patsiente vastu ka EMÜ väikeloomakliinikus. Kuivõrd südamehaiguste kahtlus püstitatakse tihti just tavavisiidil, siis on kardioloogiliste patsientide käsitlemisel väga oluline roll esmatasandi loomaarsti ja kardioloogi koostööl. Sellised patsiendid võivad vajada edasisaatmist spetsialisti vastuvõtule täiendavate uuringute tegemiseks ning vastuvõtuaegasid saab kokku leppida Maaülikooli väikeloomakliiniku registratuuri kaudu (tel 731 3224). Optimaalse diagnostika ja ravi jaoks on äärmiselt oluline enne patsiendi edasisaatmist võimalusel edastada põgus haigusloo kokkuvõte koos varemalt tehtud uuringute tulemuste (N: vereproovid, röntgenuuringud jms), määratud ravimite ja infoga ravitulemuste kohta. Selle võib saata aadressile paul.motskula@emu.ee ning dr Mõtsküla võtab saatva arstiga ise ühendust. Lisaks ei ole patsiendi kohene edasisaatmine tingimata alati vajalik või võimalik - mõne patsiendi puhul võib olla otstarbekas alustada ravi enne lõpliku diagnoosi püstitamist ning mõni patsient ei ole piisavalt stabiilne transportimiseks. Seega võib samale meiliaadressile saata ka küsimusi seoses patsientidega, kelle kohta pole täiesti kindel, kas edasisaatmine on vajalik. Selline nõuanne on loomaarsti jaoks tasuta.
Edasisaadetud patsiendi kliinilise läbivaatuse järel otsustatakse koostöös looma omanikuga, millised uuringud on vajalikud ja võimalikud. Peale diagnostiliste uuringute tegemist määratakse patsiendile asjakohane ravi. Iga sellise visiidi järel antakse omanikule ravijuhend ning lisaks saadetakse ka saatvale arstile detailne informatsioon tehtud uuringute tulemuste kohta koos ravi ja järeluuringute või kordusvisiitide plaaniga. Väga tihti toimuvad sellised järeluuringud (näiteks täiendavad vereproovid või kliiniline ülevaatus peale ravi alustamist) justnimelt looma esmase raviarsti juures.
Kliinilised probleemid, mille puhul kardioloogia spetsialist saab patsienti aidata on näiteks:
• Südame kõrvalkahinad
• Rütmihäired
• Koormustaluvuse vähenemine
• Minestamine/kokkukukkumine
• Köha
• Raskendatud/kiire hingamine
• Kopsuhüpertensioon
Lisaks on Dr Mõtsküla ka Kennelliidu usaldusarst ning teostab aretusloomadel nõutavaid südamehaiguste uuringuid.
Dr Mõtsküla tutvustab end lühidalt:“ Lõpetasin Maaülikooli 1997 ning jätkasin oma õpinguid samas ülikoolis magistrantuuris. Uurimistöö teemaks oli ultraheliuuringute rakendamine veterinaarias ning õpingute käigus viibisin korduvalt Helsinki Ülikoolis, kus mu juhendajaks oli Anna-Kaisa Järvinen. Kuna Anna-Kaisa peamine tegevusvaldkond oli kardioloogia, siis polnud eriti üllatav, et hakkasin ka ise üha enam südamehaiguste diagnostika ja ravi vastu huvi tundma. Aastate jooksul see huvi süvenes ning 2010 avanes võimalus jätkata õpinguid Londoni Kuninglikus Veterinaarkolledžis kardioloogia residentuuris. Residentuur on kolmeaastane kliiniline spetsialistiõpe, mille eduka läbimise järel on võimalik sooritada Euroopa spetsialistieksamid. Need eksamid sooritasin aastal 2016 ning seega olen tunnustatud EBVS (European Board of Veterinary Specialisation) väikeloomade kardioloogia spetsialistina. Lisaks on mu teadmisi ja oskusi tunnustanud ka Inglismaa loomaarstide koda (RCVS – Royal College of Veterinary Surgeons) ning omistanud mulle RCVS kardioloogia spetsialisti nimetuse.
Olgugi, et spetsialistiõpe annab väga põhjalikud teadmised ja oskused valitud valdkonnas, siis erialaseks „küpsemiseks“ läheb loomulikult vaja veel tuhandeid patsiente. Nii kutsutigi mind tagasi Inglismaale Anderson Moores Veterinary Specialists (AMVS) referentskliinikusse, kus töötasin kardioloogina 2015-2018. Töötamine pea 30 erinevate valdkondade spetsialistidega kliinikus annab väga põhjaliku praktilise kogemuse ja oskuse näha ka südamepatsientides enamat kui lihtsalt patsienti, kellel on südameprobleem. Töö AMVS’is oli väga intensiivne ning seal omandatud oskusi ei ole kindlasti võimalik alahinnata. On heameel, et nüüd avaneb võimalus tuua neid oskusi tagasi koju, jagada neid kolleegide ja üliõpilastega ning rakendada neid siinsetele patsientidele kõrgetasemelise abi osutamiseks.
Olen alates 2004. aastast töötanud ka Maaülikoolis (v.a. 2010-2013 kui olin residentuuris) õppejõuna ja loomaarstina, mistõttu on ilmselt suur osa Eesti loomaarste minuga kokku puutunud juba oma õpingute jooksul loengutes ja praktikumides, mis peaks veelgi lihtsustama koostööd edasisaatvate loomaarstidega. Lisaks kliinilisele loomaarstitööle jätkan endiselt ka üliõpilastele südame- ja hingamiselundite haiguste õpetamist erinevate kursuste üliõpilastele. Oma nappi vaba aega katsun sisustada mitmesuguste hobidega alates purilennust koorilaulu, kitarrimängu ja suusatamiseni.“