Erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakond
Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikusse kui referentskliinikusse saabub väga tihti kriitilises seisus patsiente, kes vajavad intensiivset ravi ja jälgimist. Seetõttu loodi kaks aastat tagasi loomakliinikus eraldi üksusena töötav erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakond.
Kes me oleme?
Hetkel on loomakliinikus kolm erakorralise meditsiini ja intensiivravi suunitlusega loomaarsti (Dr Kadri Janson, Dr Valentina Oborina ja Dr Raidy Mägi), osakonnas roteeruvad ka nooremarstid ning ortopeediale ja sisehaigustele spetsialiseerunud loomaarstid. Öövalves teostavad esmaabi erinevate valdkondade loomaarstid.
Mida osakonnas tehakse?
Kriitiliselt haiged ja vigastatud loomad on sageli seisundilt väga haprad ning vajavad enne põhjalike uuringuid esmast stabiliseerimist. See tähendab, et loomadele paigaldatakse veeni kanüül, mille kaudu manustatakse vajalikke ravimeid ning vedelikke. Lisaks kontrollitakse olulisi elulisi näitajaid. Vajadusel antakse hingamise kergendamiseks hapnikku.
Erakorralisel visiidil kõige sagedamini kasutatavad diagnostilised protseduurid on vereproovide analüüsimine, röntgenuuringud ning kiirultraheli. Kiirultraheli kujutab endast menetlust, kus kontrollitakse rinna- ja kõhuõõnes vaba vedeliku olemasolu. Põhjaliku ultraheli, koos organite mõõtmise ja struktuuri hindamisega, teostab sisehaiguste arst, siis kui loom on selleks protseduuriks stabiilne. Osakonnas töötavad arstid haldavad sageli teistest osakondadest suunatud kriitilisi patsiente, seega on tihe koostöö teiste arstidega äärmiselt vajalik.
Millised patsiendid viibivad osakonnas?
Kõige üldisemalt seletatuna viibivad osakonnas kõik loomad, kes vajavad püsivat jälgimist ja hooldust. Kriitiliselt haiged loomad paigutatakse loomakliiniku keskel asuvasse intensiivravi statsionaari, kus neid pidevalt jälgitakse ning korrigeeritakse raviplaane vastavalt vajadusele.
Osakonnas tegeletakse loomadega, kes vajavad vereülekannet, kellel on püsivad hingamisteede ja/või südamehaigused ning urineerimisraskused. Samuti on loomaarstide ja abiliste jälgimise all kõik hulgitraumadega loomad ning patsiendid, kes on krambivalmiduses.
Kui patsiendid vajavad söötmiseks sondide paigaldamist või urineerimisraskuste korral uriinikateetrite paigaldamist, siis ka see on osakonna arstide valdkonnas.
Erakorralise meditsiini osakonna arstid käsitlevad ja õmblevad ka kergemad nahahaavad.
Intensiivravi osakonnas oleva looma külastamine
Osakonnas olevad loomad võivad olla sageli tugevate ravimite mõju all, samuti võib osakonnas olla paralleelselt ka teisi haigeid loomi ning ka bioohutuse kaalutlustel ei soovitata neid loomi igapäevaselt külastada.
Suhtlus toimub tavaliselt kaks korda päevas telefoni teel või kui looma seisundis on toimunud muutuseid. Palume mõistvat suhtumist kui loomaarstil pole koheselt võimalik loomaomanikuga telefonile vastata - arst helistab alati esimesel võimalusel tagasi ning annab infot!
Teavitustöö omanikele
Erakorralise meditsiini osakond koostab erinevaid infolehti loomaomanikele, et teadvustada erinevaid ohtusid ning anda võimalusel infot selle kohta, mida omanikud ise kodus saavad teha.
Lisainfot leiate sellelt lehelt.
Kulukas
Kriitilise haige eest hoolitsemine kliinikus on kulukas. Miks see nii on? Seda seetõttu, et patsient vajab tihti individuaalset valvet, mis tähendab, et püsivalt on keegi looma juures, kes võtab vajalikud näidud, korrigeerib raviplaani ning manustab vajalikke ravimeid. Väga sageli vajab loom mitmeid korduvaid vereproove ja korduvaid ultrahelisid või muud kujutavat diagnostikat, seega statsionaarse ravi kulud sellistel patsientidel on suuremad.
Valmis õnnetusjuhtumiks
Loomadel ei ole haigekassat, mistõttu soovitame alati loomaomanikel oma loomad kindlustada. Loomade kindlustuste kohta leiate infot:
https://www.if.ee/eraklient/kindlustused/lemmikloomakindlustus
https://www.ergo.ee/erakliendile/loomakindlustus/lemmikloom
Loomakliinikus on võimalik taotleda järelmaksu võimalust Medicreditist. Info leiate siit: www.medicredit.ee.