Prindi see leht

Kirurgia ja anestesioloogia

Kirurgia ja anestesioloogia osakond

Lisaks plaanilistele kirurgilistele patsientidele saabuvad Eesti Maaülikooli Loomakliinikusse sageli ka loomad, kes vajavad keerulisemaid lõikusi.

Hetkel on meie osakonnas neli täielikult komplekteeritud operatsiooniruumi. Kahes neist toimuvad ortopeedilised ja neuroloogilised lõikused

ning kahes teises ruumis pehmete kudede kirurgia.

 

Kes me oleme?

Kirurgia meeskonnas töötab viis kirurgi: Rainer Hõim, Ants Kuks, Diana Leppsoo, Jaana Parek ja Martin Karindi.

Anestesioloogia teenust tagavad Aleksandr Semjonov ja Raidy Mägi.

Kindlasti ei saa me läbi ilma tublide abilisteta.

Mida teeb kirurg?

 

Kirurgia on üks olulisemaid loomakliiniku teenuseid. EMÜ Loomakliiniku kogenud kirurgid on alati valmis nii plaanilisteks kui ka erakorralisteks operatsioonideks.

Plaanilisteks lõikusteks on rutiinsed isas- ja emasloomade kastreerimised ning steriliseerimised, erinevad songad ning mitmed ortopeedilised protseduurid nagu luu- ja liigeseprobleemide ravi. Keerulisemaks plaaniliste lõikuste kategooriaks on peapiirkonna lõikused- siia kuuluvad kuulmekäigu eemaldamine, ninasõõrmete avamine (näiteks kasvaja eemaldamiseks), pehme suulae lühendamine lühikoonulistel ehk brahhütsefaaltõugudel, süljenäärmete eemaldamine jne.

Kõige keerulisemad erakorralist abi nõudvad diagnoosid on võõrkehad soolestikus ja maos, rasked luumurrud, põiekivide eemaldamine, keisrilõiked, mädaemaka eemaldamine, maokeeru operatiivne ravi jne.  Neurokirurgia oluliseks osaks on koerte ja kasside seljalõikused – näiteks selgroo diski väljasopistumise korral, kui tekib seljaaju kokkusurumine, annab kirurgiline ravi loomale šansi kiireks taastumiseks.

EMÜ Loomakliinikus tehakse ka mitmeid rinnakorvi operatsioone: parandame vahelihase songasid, eemaldame kopsukasvajaid ning korrigeerime südame- ja veresoonte probleeme. Nende lõikuste õnnestumise eelduseks on kogenud anesteesiameeskonna ja juhtivhingamise võimaluse olemasolu- nii kindlustame kliiniku sisehaiguste osakonna patisentide ravi. Oleme edukalt ravinud maksašunte, eemaldanud sapipõisi, neeru- ja maksakasvajaid.

 

Mida teeb anestesioloog?

Anestesioloogia areng on andnud rohkem võimalusi kirurgiateenuse arendamiseks. Oleme Eestis hetkel üks vähestest loomakliinikutest, kus pakutakse eraldi anesteesia teenust.

Anestesioloog on küll alati tagaplaani töötaja, kuid tema olemasolu tagab kõige keerulisemate kirurgliste protseduuri edukuse. Anestesioloog hindab Teie lemmiklooma terviseseisundit, protseduuri raskust ning      vastavalt sellele otsustab, milline anesteesiaviis on patsiendile kõige ohutum. Kui kirurg tegutseb operatsiooni  ajal  põhiprobleemi lahendamise nimel, siis samal ajal hoiab anestesioloog Teie lemmiku elusana ja hoolitseb  selle eest, et patisent ei tunneks valu.

Eriti keerulised lõikused on sellised, kus loom ei saa iseseisvalt hingata. Nende hulka kuuluvad näiteks kõik rinnakorvi lõikused ning enamik pikemaajalisi protseduure. Hingamispuudulikkus võib juhtuda ka loomadel, kellel esineb probleeme kopsude ja südamega. Maaülikooli loomakliinikus on hetkel parimad juhtivhingamise võimalused Eestis. Meie aparatuur ja meeskonna kogemused võimaldavad patisentide juhtivhingamist nii anesteesias kui ka intensiivravis. Anestesioloogia meeskond pakub abi ka hambaravi-, intensiivravi- ja neuroloogia osakondadele.

 

Mis toimub Teie loomaga kirurgia osakonnas?

Alates hetkest, mil annate oma lemmiku üle loomakliiniku kirurgidele, ei jäeta teda  järelevalveta ainsakski minutiks. Esmalt hakkab tööle anestesioloogia meeskond – loom vaadatakse põhjalikult üle, võetakse vajalikud vereproovid, vajadusel konsulteeritakse südamearstiga. Seejärel uinutatakse loom süstiga ja valmistatakse ette protseduuriks. Kui patsient on sügavas unes, „astuvad lavale“ põhitegelased ehk kirurgid. Just nemad otsustavad, kas loom vajab täiendavat diagnostikat röntgenis, kompuutertomorgaafias või viiakse ta otse operatsioonilaulale. Operatsiooni ajal on loom ühendatud mitmete jälgimismonitoridega, mis võimaldavad arstidel hinnata looma seisundit ning varakult tuvastada operatsiooni ja anesteesiaga seonduvaid tüsistusi. Just hoolikas anesteesia jälgimine aitab meil vähendada riske.

Operatsiooni lõppedes antakse patsient edasi statsionaari töötajatele, koos nendega jälgitakse, et patsiendi ärkamine toimuks rahulikult ja ohutult. Kui tegemist on kriitilises seisundis patisendiga siis antakse ta üle intensiivraviosakonda, kus jälgimine jätkub. Seejärel saate kauaoodatud kõne kirurgilt, anestesioloogilt või intensiivraviarstilt, kes informeerib Teid patsiendi seisundist. 

Üldjuhul saate oma lemmiklooma koju viia siis, kui ta on anesteesiast täielikult toibunud ja tema tervis ja elu ei ole enam ohus.