Kujutav diagnostika

Peale üldlevinud röntgen- ja ultraheli diagnostikale, Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikus on võimalik teostada kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia uuringuid. Kujutav diagnostika on abiks erinevate haigusseisundite diagnoosimiseks või nende välistamiseks. Teostatud uuringuid tõlgendavad üldiselt spetsialistid majasiseselt, keeruliste juhtumite puhul saadetakse uuring interpreteerimiseks aga rahvusvaheliste spetsialistide kätte.

 

Kompuutertomograafia (KT)

Kompuutertomograaf töötab röntgenkiirguse abil ning uuringu tulemusel on võimalik kujutada uuritavat piirkonda väga detailselt kiht-kihi haaval, samuti 3D-projektsioonis. Visualiseerida on võimalik erinevaid muutuseid, mis röntgenuuringul võivad jääda märkamatuks.

Milleks teostatakse patsiendile KT? See meetod võimaldab saada täpset informatsiooni luude, liigeste ja siseelundite kohta. Kaasaegses ortopeedilises kirurgias ja traumatoloogias on KT üks olulisematest diagnostika meetoditest. Tänu sellele saavad kirurgid palju rohkem informatsiooni liigeses või luus esinevatest patoloogilistest protsessidest ning saavad planeerida operatsiooni palju täpsemalt, mis omakorda vähendab operatsiooni- ja anesteesia tüsistuste tekke tõenäosust. KT on samuti kõige parem meetod kasvajate diagnoosimiseks. See lubab näha kasvaja täpset asukohta, ulatust ja selle ühendust teiste elunditega.

KT-uuring toimub loomadel rahustuses, s.t kasutatakse ravimeid, mille abil loom muutub liikumatuks. Anesteesia ravimite kombinatsioonid ja annused erinevad operatsioonidele minevate loomade omadest ning üldjuhul uuringu anesteesiarisk on madal. Riski suurendavate haiguste esinemisel kaasatakse protseduuri jaoks ka anestesioloog.

Uuringu kestus jääb alla 20 minuti, ent suurem ajakulu läheb protseduuri ettevalmistuseks ning looma rahustusest taastumiseks.

 

Magnetresonantstomograafia (MRT)

Magnetresonantstomograaf töötab tugeva magnetvälja abil, mis võimaldab kujutada uuritavat piirkonda lõik-lõigu abil. Protseduuri teostatakse peamiselt neuroloogia osakonna patsientidele seoses näidustatud kesknärvisüsteemi uuringutega. 

MRT-uuringu abil on võimalik täpselt hinnata nii peaaju kui ka seljaaju olukorda ning neid mõjutavaid seisundeid. Näitkeks, võimaldab see meetod teha selgeks looma krampide põhjuse. Halvatud looma puhul on MRT-uuring kõige tähtsam meetod seljaaju kokku pigistamise asukoha määramiseks. Alles siis, kui probleemne koht on selge, saavad kirurgid probleemi lahendada ja taastada looma liikumisvõime.    

           

       

 

MRT-uuring toimub loomadel üldanesteesias, sest loom peab  kogu uuringu vältel olema liikumatult. Kogu protseduur võib aega võtta 2-4 tundi. Anesteesiariski suurendavate haiguste esinemisel kaasatakse protseduuri jaoks ka anestesioloog.

 

 

Meelespea:

  • Kuna protseduur toimub rahustuses või üldanesteesias, peab loom vastuvõtule tulema tühja kõhuga. See tähendab, et viimase söögikorra ja vastuvõtu alguse vahele peab jääma vähemalt 6 tundi. Kui vastuvõtt on päeva esimeses pooles, siis tuleb toit eest ära võtta eelmise päeva hilisõhtul. Vett on lubatud juua, seda eest ära võtma ei pea.
  • Varuge protseduuripäevaks aega. Läheneme igale loomale individuaalselt ning täpset ajakulu on keeruline ennustada. Loom lubatakse kodusele ravile esimesel võimalusel pärast taastumist.

Eesti Maaülikooli Loomakliinik
Fr. R. Kreutzwaldi 62, Tartu
7313224 (Väikeloomakliinik), 52 22 062 (Hobusekliinik)
52 57 973 (Produktiivloomakliinik)