Eesti Maaülikooli loomakliinikus teostame kõikide loomaliikide silmahaiguste diagnostikat ja ravi. Sellega tegeleb silmahaiguste alase süvaväljaõppe saanud loomaarst Kristi Sisask.

Silmaprobleemiga patsiendi käsitlemine koosneb esmalt vestlusest (anamneesi võtmine) ja seejärel edasistest diagnostilistest testidest. Seega küsitleb arst Teid esmalt probleemi alguse ja selle kulgemise kohta. Oftalmoloogilise ülevaatuse käigus hinnatakse silmade tervist. Probleemi väljaselgitamiseks teostatakse Teie loomale erinevaid diagnostilisi teste (kontrollitakse sarvkesta kahjustusi fluorestseiintestiga, mõõdetakse pisarate produktsiooni ja silma siserõhku, hinnatakse silma sisestruktuure). Vastavalt leidudele määratakse Teie loomale edasine diagnostika- ja raviplaan.

Glaukoom on tõsine ja raskesti kulgev silmahaigus, mis silmasisese rõhu tõustes võib lõppeda nägemise pöördumatu kaoga ja silmavaluga. Seega on oluline varajane diagnoos ja ravi alustamine, mis võimaldab nägemise kaotust edasi lükata võimalikult kaua. Silma siserõhu mõõtmist ehk tonomeetriat teostatakse spetsiaalse aparaadiga. Meie loomakliinikus on silma siserõhu mõõtmiseks kasutusel Tonovet ja Tonopen tonomeetrid. Protseduur on kiire ja loomade poolt hästi talutav, tulemused on saadaval koheselt.

Gonioskoopia on primaarse glaukoomi diagnoosimise üks osa. Tegemist on silma vikerkesta ja sarvkesta vahelise nurga vaatlusega. Selle käigus uuritakse vesivedeliku liikumise kanaleid spetsiaalsete vahenditega. Üldjuhul on vajalik uuringu läbiviimiseks teostada Teie loomale kerge rahustus. Uuringu teostamise vajadust hindab Teie loomaarst.

Silmade uuring spetsiaalse silmamikroskoobi (biomikroskoobi) abil. Uuring aitab tuvastada väikeseid defekte, ripsmeanomaaliaid (ektoopiline ripse, distihhia), võõrkeha, aitab hinnata silma eeskambrit, vikerkesta ja läätse olukorda.

Silmapõhja uurimine oftalmoskoobi abil silmapõhja haiguste välistamiseks. Protseduuri läbiviimiseks võib olla vajadus Teie looma pupill laiendada, selleks tilgutatakse talle silma pupilli laiendavaid tilkasid 20 minutit enne uuringut.

Silma ultraheliuuring on näidustatud, kui teatud põhjustel ei ole oftalmoskoopiline uuring võimalik ja silma sisestruktuure ei saa hinnata, või kui kahtlustatakse massmuutusi (kasvajaid) silmas, silmakoopas. Ultraheliuuringu käigus hindame silmasiseseid struktuure. Üldjuhul ei vaja loom silma ultraheliuuringuks rahustust. Enne uuringut manustatakse protseduuri mugavamaks läbiviimiseks tema silmale paikset anesteetikumi.

Selleks, et silm toimiks normaalselt, peavad olema terved ja korrektsed laud. Kõigil loomadel, kellel esineb silmade kissitamine, pisaravool, põletikud, kontrollitakse laugusid. Loomadel võib esineda laukeerd sissepoole (entroopium), liigne laugude ripnemine ja silma avatus (ektroopium) ja isegi mitmed probleemid korraga. Lauhaigused põhjustavad korduvaid silmapõletike, sarvkesta kahjustusi, valu ja isegi nägemisekadu. Selliste lauprobleemidega loomad vajavad lau korrigeerimise operatsiooni, raskematel juhtudel ka mitu operatsiooni. Protseduurid toimuvad üldanesteesias. Protseduurile järgneb 2-3 nädalane järelravi. Operatsiooni ulatust otsustakse individuaalselt operatsiooni eelse ülevaatuse käigus.

Kolmas laug kaitseb silma trauma, kuivamise, liigse valguse ja mustuse eest. Kolmanda lau väljalangemine, mille tõttu laug paistab rohkem välja, esineb silmapõletiku, -valu ning ka mõne närvi- või sisehaiguse korral. Täpsem põhjus selgitakse looma ülevaatuse käigus loomakliinikus. Koertel ja harvem kassidel esineb kolmanda lau pisaranäärme väljalangemine. Enamasti on see nooremas eas. Mõnel koeral on eelsoodumus pisaranäärme väljalangemiseks (inglise buldog, kokkerspanjel, pomeranian) kas ühes või mõlemas silmas. See on tingitud pisaranääret hoidvate sidemete lõtvusest. Väljalangemisele viitab roosa või punane moodustis, mis meenutab marja (sellest ka nimetus „kirss-silm“ (cherry eye)) silma sisenurgas (juuresoleval pildil). Väljalangenud nääre paigaldatakse tagasi ja fikseeritakse.

Suurt tõugu koertel ja harva kassidel esineb kolmanda lau keerd. Keeru korral eemaldatakse deformeerunud lau osa nii, et lauasend normaliseeruks.

Protseduurid toimuvad üldanesteesias. Protseduurile järgneb 2-3 nädalane järelravi.

Sarvkest on silma kõige pindmisem kest. Normaalne sarvkest peab olema läbipaistev, laikudeta. Trauma, ärritus, mikroobidest tingitud haigused võivad põhjustada sarvkesta haavandumist. Ravi sõltub kahjustuse ulatusest. Sageli  piisab ravimite panekust silma, mõnikord on vajalik ka suukaudne üldine ravi. Sügavate kahjustuste korral, kui esineb sarvkesta rebenemise oht või on sarvkesta läbistav haavand, on vajalik sarvkesta sulgemine õmblustega. Sel juhul kasutakse ka sarvkesta haavandi katmist looma enda silma konjunktiiviga, sarvkestaga või tehissarvkestaga. Protseduurid toimuvad üldanesteesias.  Protseduurile järgneb 3-9 nädalane medikamentoosne järelravi.

Kassidel, eriti pärsia ja briti lühikarvalistel, esineb sarvkesta kärbumine (nekroos, sekvester). Sel juhul täheldatakse silma kissitamist, pisarvoolu ning hele-või tumepruuni laiku sarvkestal. Laigu ümber võib olla ka hallikas, punakas põletikuline ala. Nekroosi  teke põhjus ei ole seni täpselt teada. Kahtlustatakse algpõhjusena kasside herpesviirus nakkust, mõnel tõul  eelsoodumust, ka laukeerd, sarvkesta kuivamine võib olla põhjuseks. Algstaadiumis nekroosi ja sellega kaasnevat sarvkesta põletiku ravitakse silmatilkadega.  Sagedamini aga sellest ravist ei piisa ning nekroosi kollet peab eemaldama kirurgiliselt. Protseduur toimub üldanesteesias.  Protseduurile järgneb 3-8 nädalane järelravi.

Kui esineb silmavalu ja püsiv ravimatu nägemise kadu, nt glaukoomi korral, valu leevendamiseks ning lemmiku elukvaliteedi parandamiseks peab silma eemaldama  või paigaldama proteesi.

Silma protees annab kosmeetiliselt parema tulemuse, ning  loom saab liigutada silma ja pilgutada.

Intraskleraalne protees on mustast silikoonist kuulike, mis vastab looma normaalse silma suurusele. Protees paigaldatakse silma sisse läbi silma skleerasse tehtava ava. Seejures säilivad looma laud, konjunktiiv, sarvkest.  Operatsioon toimub üldanesteesias. Operatsioonile järgneb põletikuvastane järelravi 3-6 nädala jooksul. Operatsioonijärgselt silm kohaneb proteesiga, tekib sellele perioodile ootuspärane põletik: sarvkest läheb hallikas-punaseks, konjunktiiv turse ja punetavaks, võib esineda mõningane silma kissitamine. Need tunnused lahenevad järk-järgult. Lõpptulemusena sarvkest jääb hallikaks ja edaspidi ajaga muutub pruuniks, punetus ja valu kaovad.

Proteesi võib paigaldada kassile, koerale ja hobusele.

Võimalikud tüsistused: proteesi eemale tõukamine, krooniline ravile mitte alluv põletik ja valu. Tüsistused on väga harva esinevad. Tüsistuste esinemisel peab otsustama silma eemaldamise kasuks.

Esmaabi vajavad seisundid

• Silma kissitamine kauem kui 2 tundi
• Haav silma piirkonnas
• Kassi poolt traumeeritud silm
• Silma järsk suurenemine
• Silma väljalangemine
• Veritsus silmast
• Lauhaav

Esmaabi osutamine

Abi saamiseks võib esmalt võtta ühendust oma kohaliku loomaarstiga või helistada meie väikeloomakliiniku registratuuri esmase konsultatsiooni saamiseks.

Esmast abi saab sageli anda üldloomaarst, kes vajadusel suunab silmaarsti juurde spetsiifiliste protseduuride teostamiseks.

Esmaabi kodus

• Juhiste saamiseks võtke võimalikult kiiresti ühendust loomaarstiga.
• Silma võib loputada füsioloogilise lahuse, spetsiaalse silmaloputusvahendiga või puhta kraaniveega, tilgutades 4-6 tilka silma, seejärel õrnalt tupsutades marlitampooniga ja eemaldades rähma silma ümber.
• Vältida survet silmale.
• Jälgida, et loom ei hõõruks ega kratsiks silma. Võimalusel, panna krae.
• Mitte kasutada ravimeid ilma loomaarsti näidustuseta.
• Pöörduda võimalikult kiiresti loomaarsti poole.

Eesti Maaülikooli Loomakliinik
Fr. R. Kreutzwaldi 62, Tartu
7313224 (Väikeloomakliinik), 52 22 062 (Hobusekliinik)
52 57 973 (Produktiivloomakliinik)