Eesti Maaülikooli Väikeloomakliiniku (EMÜ VLK) nooremarsti täiendõppeprogramm on 14. kuu pikkuse õppeperioodiga programm loomaarstidiplomi juba omandanud loomaarstidele lisateadmiste ja –kogemuste omandamiseks väikeloomameditsiini erinevates valdkondades. Eesti Vabariigis piirdub riigisiseselt kättesaadav täiendkoolitus loomaarstidele üldiselt erialaorganisatsioonide ja ravimfirmade korraldatavate koolituste ja iga-aastase konverentsiga Veterinaarmeditsiin. Piiri taga on täiendkoolituse võimalused mitmekülgsemad, hõlmates ka internatuuri- ja residentuuriporgramme, milliseid aga Eesti-siseselt veterinaarmeditsiini valdkonnas ei leidu. EMÜ VLK nooremarsti täiendõppeprogramm ongi mõeldud seda lünka vähemalt osaliselt täitma, andes eriti just vastlõpetanud või edasist spetsialiseerumist kaaluvatele loomaarstidele võimaluse omandada lisaoskusi ja –kogemusi kolleegide toel ja abil, abistamaks neid võimaliku spetsialiseerumisvaldkonna valikul tulevikus ja tõstmaks nii kogu Eesti väikeloomameditsiini üldist taset ja lemmikloomade ravikvaliteeti.

EMÜ VLK nooremarsti täiendõppeprogrammi eesmärgid

• Kliinilise täiendõppe programmina julgustada uute teadmiste ja oskuste otsinguid ja soodustada soovi edasisteks õpinguteks ja spetsialiseerumiseks

• Pakkuda suurepärast keskkonda nooremarstile oma kliiniliste oskuste, teadmiste ja erialase enesekindluse täiustamiseks, töötades kõrvuti erinevate oma ala spetsialistidega ja kogenenumate kolleegide toel

• Jagada teadmisi ja oskusi kolleegidega ja innustada kogu EMÜ VLK kollektiivi uute ideede ja intellektuaalse uudishimuga, mida nooremarstid endaga kaasa toovad

• Toetada kvaliteetse esmaabiteenuse pakkumist patsientidele, kes pöörduvad EMÜ Väikeloomakliinikusse kui ainsasse Lõuna-Eesti 24 h erakorralist abi pakkuvasse ja Eesti peamisesse väikeloomade statsionaarset haiglaravi võimaldavase kliinikusse

EMÜ VLK nooremarsti täiendõppeprogrammi osad

• Esimese programmikuu (juuli) jooksul viivad loomaarstid ja vanemarstid läbi nooremarstile suunatud loengud esmaabi teemadel: šokk, vedelikteraapia, FAST UH, düstookia/keisrilõige, mao laienemine ja -keerd, anesteesia/monitooringu masinad, düspnoega patsiendi käsitlus, tähtsamad mürgistused, elustamine.

• Kogu programmi vältel roteerumine erinevates valdkondades (erakorraline meditsiin, sisehaigused, pehmete kudede kirurgia, anestesioloogia, ortopeedia, neuroloogia, kardioloogia, oftalmoloogia, dermatoloogia, stomatoloogia, eksootiliste loomade meditsiin)

• Päevaste ja õhtuste esmaabivahetuste teostamine alates programmi teisest kuust (augustist), millele kolmandal kuul (septembris) lisanduvad öövahetused. Omavahetusi tehes abistab nooremarsti kogemustega abiline ja on võimalus konsulteerida juhendava arstiga (telefonivalve). Töönädalast moodustab umbes 50% juhendava loomaarstiga tööd vastavas roteerumisvaldkonnas ning 50% on iseseisvaid töövahetusi. Kirurgiavaldkonna rotatsioonis olles on nooremarstil kohustus tulla erakorralistele lõikustele, mis võivad leida aset ka töövälisel ajal, et ta saaks assisteerida ja õppida.

• Ajakirjaklubi, mis alustab tööd septembrist ja toimub igal teisel nädalal kuni juunini; esitatakse ning analüüsitakse ühe kohtumise jooksul 2 artiklit. Nooremarstile tehakse eelnev sissejuhatus ajakirjaklubi eesmärkidest, kuidas valida artikleid, mis andmebaase kasutada ning kuidas artiklit analüüsida. Toimumisaeg: iga teine kolmapäev kell 8.30-9.15. Ajakirjaklubi on nooremarstile kohustuslik, aasta jooksul esitab nooremarst kaks artiklit (või enam) ning osaleb teistes ajakirjaklubi kohtumistes kuulaja ja osavõtjana.

• Kliiniku arstide ja nooremarstide endi poolt peetavad seminarid, mis toimuvad igal teisel nädalal septembrist juunini. Nooremarst esitab valitud haigusjuhtumi analüüsi. Kliiniku arstid valivad ise oma valdkonna teema, mida soovivad kliiniku kollektiiviga jagada. Toimumisaeg: iga teine kolmapäev (8.30-9.15)

• Nooremarst kirjutab aasta jooksul ühe artikli Loomaarstlikusse Ringvaatesse.

EMÜ VLK nooremarsti täiendõppeprogrammi õpiväljundid

Erakorraline meditsiin

1. Triaažipõhine lähenemine patsientidele (nii päevases kui öises valves)

2. Oskus anda telefoni teel soovitusi koduseks esmaabiks

3. Oskus töötada meeskonnas ning juhendada erakorralises olukorras kogu meeskonna tööd

4. Oskus teostada kõhu- ja rinnaõõne kiirultraheli vabavedeliku ja -õhu tuvastamiseks

5. Oskus paigaldada nina-neelu ning söögitoru sondi

6. Oskus teostada torako- ning abdominotsenteesi

7. Oskus hinnata valu skoori ning teostada valuravi

8. Oskus patsiendi seisundit stabiliseerida ning viia läbi esmane diagnostika ja ravi:

• trauma patsiendil (sh autotrauma, kukkumistrauma jne)

• neuroloogilisel patsiendil(sh status epilepticus, para- ning tetraparees/pleegia jne)

• kardiorespiratoorsel patsiendil(sh kopsuturse, arütmiad, südame tamponaad, kõri turse, anafülaktiline reaktsioon jne)

• šokis patsiendil (sh hüpovoleemiline, distributiivne, kardiogeenne, metaboolne)

• urogenitaalsel patsiendil(sh kusiti obstruktsioon, püometra, kuseteede rebend jne)

• endokrinoloogilisel patsiendil(sh Addisoni kriis, diabeetiine ketoatsidoos jne)

• kirurgilisel patsiendil (sh maokeerd, keisrilõige, võõrkeha, äge kõht, püometra jne)

9. Oskus patsienti elustada (sh südamemassaaž, kunstlik ventileerimine, vajalike ravimite manustamine)

Sisehaigused ja kujutav diagnostika

1. Probleemipõhise käsitluse juurutamine:

• diagnostilise mõtlemise arendamine

• diferentsiaaldiagnooside plaani koostamine

• diagnostikaplaani väljatöötamine

• suhtlemine/selgitustöö ja omaniku harimine

2. Röntgenoloogia, ultraheli, endoskoopia:

• Positsioneerimine

• Rinna-ja kõhuõõne röntgenite hindamine

• Ultraheli baaskäsitlus ning a+tFAST

• Gastroskoopia + bronhoskoopia protseduuridel assisteerimine

Pehmete kudede kirurgia

1. Kirurgiliste instrumentide nimetused, kasutusvaldkond ja käsitlemine

2. Õmblusmaterjalid (erinevused, kasutusvaldkonnad)

3. Pehmete kudede käsitlemise põhimõtted

4. Operatsioonijärgsete haavade paranemise põhimõtted ja hooldus

5. Aseptika põhimõtted, s.h käte kirurgiline pesemine, riietumine, opivälja pesemine,

6. Desinfitseerimine, opivälja steriilne eraldamine

7. Kirurgilised haavade sulgemise tehnikad (erinevad õmblused, nimetused, rakendamine)

8. Traumaatiliste ja vanade haavade paranemispõhimõtted

9. Oskus kassi ja koera kastreerida ja steriliseerida

10. Esmaabilõikused: maokeerd, keisrilõige

11. Kirurgilised komplikatsioonid

Anestesioloogia

1. Veterinaaranesteesias kasutatavate ravimite farmakoloogia

2. Patsiendi preanesteetilise hindamine

3. Erinevate haigussesisundite ja füsioloogiliste seisundite puhul kasutatavate anesteesiaprotokollide tundmine

4. Oskus anesteesiat jälgida

5. Oskus reageerida anesteesia tüsistustele

6. Perianesteetilise patsiendihoolduse põhimõtete valdamine:

• veenitee rajamine, intubeerimine, võimalusel arteriaalse ja tsentraalveeni kateetri pagaldamine

• Positsioneerimine

• Töökoha korraldus

• Postoperatiivne periood:

  • patsiendi jälgimine

  • valu hindamine

  • postoperatiivne analgeesia

  • düsfooria haldamine

7. Lokaalanesteesia viisid

Ortopeedia

1. Oskus teostada ortopeedilist ülevaatust, sh. diagnoosida nii esi- kui tagajäseme longet vaatluse põhjal

2. Oskus eristada ortopeedilist probleemi neuroloogilisest ja vastupidi

3. Oskus teostada diagnostilisi röntgenoloogilisi ülesvõtteid nii esi- kui tagajäseme liigestest/luudest ning oskab neid hinnata

4. Oskus anda prognoosi luumurdudele ning liigeste luksatsioonidele

5. Oskus otsustada, kas luumurd vajab kirurgilist fikseerimist

6. Oskus teha lahaseid (sh. Robert Jones, Splica, Spoon)

7. Oskus diagnoosida järgmisi ortopeedilisi probleeme:

• kraniaalse ristatisideme rebend

• patella luksatsioon

8. Ortopeedilises kirurgias assisteerimine

Neuroloogia

1. Neuroloogiline ülevaatus

2. Lokalisatsioon ja VITAMIND

3. Diagnostikaplaani koostamine

4. Mono-, para-, tetrapareesiga patsiendi käsitlus

5. Kaela/seljavaluga patsiendi käsitlus

6. Krambihoogudega patsiendi käsitlus

7. Peatraumaga patsiendi käsitlus

8. Spetsiifilised probleemid (nt. vestibulaarsündroom, myasthenia gravis, põie düsfunktsioon)

9. Neuroloogilise patsiendi anesteesia ja analgeesia

10. Neurokirurgias osalemine

Kardioloogia

1. Kardioloogilise patsiendi esmane käsitlus

2. Kardioloogiline kliiniline läbivaatus

3. Eluajal omandatud südamehaiguste prognostika ja ravi printsiibid

4. Kardioloogiliste diagnostikameetodite põhimõtted ja elementaarne rakendamine

5. Südamepuudulikkusega patsiendi käsitlemine

6. Südamepauna ja rinnaõõne punktsioon

7. Kaasasündinud südamehaiguste käsitlemine, aretusnõuded/ametlikud uuringud

Oftalmoloogia

1. Oskus eristada normi sagedamini esinevatest patoloogiatest silma eesmistes struktuurides

2. Oskus kirjeldada muutusi -laug, konjunktiiv, sarvkest, eeskamber, vikerkest - koeral ja kassil..

3. Oskus diagnostiliselt läheneda silmaprobleemiga (blefarospasm, pisaravool ja/või silmapunetus (red eye)) patsiendile.

4. Oskus võtta anamneesi, teostada oftalmoloogilist ülevaatust, teostada diagnostilisi uuringuid ja interpreteerida tulemusi: pupilli valgusrefleks, menace ja dazzle test, fluorestseiintest, pisaratest, otsese oftalmoskoopia alused (näeb silmapõhja mustrit ja nägemisnärvi diski), tonomeetria Tonovet tonometriga, silma lähivaatlus lokaalse valgustusega, suurendusega ja lokaalanesteesias.

5. Oskus osutada esmaabi silmatraumade korral.

6. Oskus manustada lokaalselt oftalmoloogilisi ravimeid.

7. Oskus määrata esmast ravi ja hooldust silmahaigusega koerale ja kassile.

8. Oskus instrueerida omaniku suuliselt ja kirjalikult silmaravi osas: silmahooldus, ravimite manustamine.

Dermatoloogia

1. Erinevate nahakahjustuste nimetamine ja ära tundmine

2. Sügelevale loomale diagnostikaplaani koostamine

3. Väliskõrvapõletiku korral kõigi võimalike tegurite arvestamine

4. Oskus võtta nahatsütoloogiat,-kaabet, külvi dermatofütoostestile ja nahabiopsiat

5. Olukordade tundmine, kus on vajalik nahabiopsia võtmine

6. Oskus otsustada antibakteriaalse ravi vajalikkuse üle ning valida õiget ravimit

7. Erinevate mitte-sügelevat alopeetsiat põhjustada võivate haiguste tundmine

Stomatoloogia

1. Oskus viia läbi suuõõne läbivaatus ärkvel, s.h. hambumuse hindamine, esmase sekkumisvajaduse hindamine

2. Oskus viia läbi suuõõne läbivaatus anesteesias koos hambakaardi täitmise ja intraoraalse röntgenuuringuga

3. Oskus viia läbi suuhügieeni kompleksprotseduur anesteesias (suuõõne läbivaatus, kaardistamine, röntgenuuring, raviplaan, igemealuse ja igemeülese hambakivi ja –katu eemaldus) – teostus vähemalt laibamaterjalil

4. Teadmised ühe- ja mitmejuureliste hammaste kirurgilise ja mittekirurgilise eemalduse põhimõtetest ja teostamine laibamaterjalil (kass ja koer)

5. Baasteadmised peamistest koerte ja kasside suuõõne haigusseisunditest (periodontaalhaigus, hamba kõva koe kahjustused, gingivostomatiidi sündroomid, maloklusioonid, uudismoodustised, traumad) – diagnoosimine, ravivariandid + vajadusel lisainformatsiooni saamise allikad

6. Ülevaatlikud teadmised riistastikust ja seadmetest ning nende hoolduspõhimõtetest

​Eksootiliste lemmikloomade meditsiin

1. Küüliku, merisea, tsintsilja, väikenäriliste ja tuhkrute füsioloogiliste parameerite tundmine

2. Küüliku, merisea, tsintsilja, väikenäriliste ja tuhkrute fikseerimine ülevaatuseks, protseduurideks

3. Küüliku, merisea, tsintsilja ja tuhkrutele veenikanüüli paigaldamine ja vere võtmine analüüsideks

4. Küüliku, merisea, tsintsilja, väikenäriliste ja tuhkrute sagedasemate esmaabi protokollide tundmine ja rakendamine

 

EMÜ VLK nooremarsti täiendõppeprogrammi aasta lõpetamine

Nooremarstid ja juhendajad täidavad maikuus küsimustiku, mille põhjal koostatakse kirjalik tagasiside mõlemale osapoolele.

Valitakse aasta parim nooremarst ja parim juhendaja.

Järgmine nooremarsti täiendõppeprogrammi konkurss kuulutatakse välja maikuu jooksul.