EESTI MAAÜLIKOOLI VÄIKELOOMAKLIINIKU NOOREMARSTI TÄIENDÕPPEPROGRAMM

Eesti Maaülikooli Väikeloomakliiniku (EMÜ VLK) nooremarsti täiendõppeprogramm on 14. kuu pikkuse õppeperioodiga programm loomaarstidiplomi juba omandanud loomaarstidele lisateadmiste ja –kogemuste omandamiseks väikeloomameditsiini erinevates valdkondades. Eesti Vabariigis piirdub riigisiseselt kättesaadav täiendkoolitus loomaarstidele üldiselt erialaorganisatsioonide ja ravimfirmade korraldatavate koolituste ja iga-aastase konverentsiga Veterinaarmeditsiin. Piiri taga on täiendkoolituse võimalused mitmekülgsemad, hõlmates ka internatuuri- ja residentuuriporgramme, milliseid aga Eesti-siseselt veterinaarmeditsiini valdkonnas ei leidu. EMÜ VLK nooremarsti täiendõppeprogramm ongi mõeldud seda lünka vähemalt osaliselt täitma, andes eriti just vastlõpetanud või edasist spetsialiseerumist kaaluvatele loomaarstidele võimaluse omandada lisaoskusi ja –kogemusi kolleegide toel ja abil, abistamaks neid võimaliku spetsialiseerumisvaldkonna valikul tulevikus ja tõstmaks nii kogu Eesti väikeloomameditsiini üldist taset ja lemmikloomade ravikvaliteeti.

 

EMÜ VLK nooremarsti täiendõppeprogrammi eesmärgid

  • Kliinilise täiendõppe programmina julgustada uute teadmiste ja oskuste otsinguid ja soodustada soovi edasisteks õpinguteks ja spetsialiseerumiseks
  • Pakkuda suurepärast keskkonda nooremarstile oma kliiniliste oskuste, teadmiste ja erialase enesekindluse täiustamiseks, töötades kõrvuti erinevate oma ala spetsialistidega ja kogenenumate kolleegide toel
  • Jagada teadmisi ja oskusi kolleegidega ja innustada kogu EMÜ VLK kollektiivi uute ideede ja intellektuaalse uudishimuga, mida nooremarstid endaga kaasa toovad
  • Toetada kvaliteetse esmaabiteenuse pakkumist patsientidele, kes pöörduvad EMÜ Väikeloomakliinikusse kui ainsasse Lõuna-Eesti 24 h erakorralist abi pakkuvasse ja Eesti peamisesse väikeloomade statsionaarset haiglaravi võimaldavase kliinikusse

 

EMÜ VLK nooremarsti täiendõppeprogrammi osad

  • Esimesel kolmel kuul (juuli, august ja september) tutvumine registratuuri tööga, telefonitriaaž, arveldus, lisaks viivad loomaarstid ja vanemarstid läbi nooremarstile suunatud sissejuhatavad loengud peamiselt esmaabi  eri valdkondade (EMO,  s.h stomatoloogia esmaabi, sisehaigused, kirurgia, fast UH ja RTG tõlgendamine, neuroloogia, eksootikud) teemadel.
  • Edasi toimub roteerumine järgmistes valdkondades: erakorraline meditsiin, sisehaigused, pehmete kudede kirurgia, anestesioloogia, ortopeedia, neuroloogia, kardioloogia, oftalmoloogia, dermatoloogia, stomatoloogia, eksootiliste loomade meditsiin, diagnostiline kujutamine, onkoloogia.
  • Alates juulikuust toimuvad ka juhendatud päevased ja öised esmaabivahetused ning augustist juhendatud päevased esmaabi vahetused ja iseseisvad öised esmaabi vahetused. Vahetuste tegemisel abistab nooremarsti kogenud abiline ja vajadusel on võimalik konsulteerida juhendava arstiga (telefonivalve).                                                  
  • Töönädalast moodustab umbes 50% ulatuses töö juhendava loomaarstiga vastavas roteerumisvaldkonnas ning 50% on iseseisvaid töövahetusi. Kirurgia moodulis on nooremarstil kohustus tulla erakorralistele lõikustele, mis võivad leida aset ka töövälisel ajal, tagamaks piisava kirurgilise kogemuse omandamine.
  • Osalemine ajakirja- ja seminariklubis, mis on iganädalane, täpsem toimumine selgub igal aastal jooksvalt. Nooremarstile tehakse eelnev sissejuhatus ajakirjaklubi eesmärkidest ja artiklite või haiguslugude valiku põhimõtetest. Ajakirjaklubi on nooremarstile kohustuslik ning aasta jooksul esitab nooremarst vähemalt ühe artiklit või haigusloo ja ühe ettekande haigusjuhtumi analüüsiga. Ajakirjaklubid toimuvad hübriidina – reaalis toimuv klubi on jälgitav ka reaalajas videosilla kaudu.
  • Publikatsioonid: nooremarst kirjutab aasta jooksul kas ühe artikli Loomaarstlikusse Ringvaatesse või kokkuleppel mõne kliinikusisese juhendi, omanikuinfolehe või artikli mujale.
  • Auditoorne õppetöökogemus: õppeaasta vältel aitab nooremloomaarst tugipersonalina läbi viia õppetööd (maksimaalselt 6 kontaktõppe tundi õppeaasta jooksul).
  • Organisatoorne ja avalikkusele suunatud tegevus: õppeaasta vältel osaleb nooremloomaarst mitmesuguste kliiniku ürituste organiseerimisel.

 

EMÜ VLK nooremarsti täiendõppeprogrammi õpiväljundid

Erakorraline meditsiin

  1. Triaažipõhine lähenemine patsientidele (nii päevases kui öises valves)
  2. Oskus anda telefoni teel soovitusi koduseks esmaabiks
  3. Oskus töötada meeskonnas ning juhendada erakorralises olukorras kogu meeskonna tööd
  4. Oskus teostada kõhu- ja rinnaõõne kiirultraheli vabavedeliku ja -õhu tuvastamiseks
  5. Oskus paigaldada nina-neelu ning söögitoru sondi
  6. Oskus teostada torako- ning abdominotsenteesi
  7. Oskus hinnata valu skoori ning teostada valuravi
  8. Oskus patsiendi seisundit stabiliseerida ning viia läbi esmane diagnostika ja ravi:
  • trauma patsiendil (sh autotrauma, kukkumistrauma jne)
  • neuroloogilisel patsiendil(sh status epilepticus, para- ning tetraparees/pleegia jne)
  • kardiorespiratoorsel patsiendil(sh kopsuturse, arütmiad, südame tamponaad, kõri turse, anafülaktiline reaktsioon jne)
  • šokis patsiendil (sh hüpovoleemiline, distributiivne, kardiogeenne, metaboolne)
  • urogenitaalsel patsiendil(sh kusiti obstruktsioon, püometra, kuseteede rebend jne)
  • endokrinoloogilisel patsiendil(sh Addisoni kriis, diabeetiine ketoatsidoos jne)
  • kirurgilisel patsiendil (sh maokeerd, keisrilõige, võõrkeha, äge kõht, püometra jne)
  1. Oskus patsienti elustada (sh südamemassaaž, kunstlik ventileerimine, vajalike ravimite manustamine)
  2. Oskus teha jäsemete lahaseid (sh. Robert Jones, Splica, Spoon)

Sisehaigused ja kujutav diagnostika

  1. Probleemipõhise käsitluse juurutamine:
  • diagnostilise mõtlemise arendamine
  • diferentsiaaldiagnooside plaani koostamine
  • diagnostikaplaani väljatöötamine
  • suhtlemine/selgitustöö ja omaniku harimine
  1. Röntgenoloogia, ultraheli, endoskoopia:
  • Positsioneerimine
  • Rinna-ja kõhuõõne röntgenite hindamine
  • Ultraheli baaskäsitlus ning a+tFAST
  • Gastroskoopia + bronhoskoopia protseduuridel assisteerimine

Pehmete kudede kirurgia

  1. Kirurgiliste instrumentide nimetused, kasutusvaldkond ja käsitlemine
  2. Õmblusmaterjalid (erinevused, kasutusvaldkonnad)
  3. Pehmete kudede käsitlemise põhimõtted
  4. Operatsioonijärgsete haavade paranemise põhimõtted ja hooldus
  5. Aseptika põhimõtted, s.h käte kirurgiline pesemine, riietumine, opivälja pesemine,
  6. Kirurgilised haavade sulgemise tehnikad (erinevad õmblused, nimetused, rakendamine)
  7. Traumaatiliste ja vanade haavade paranemispõhimõtted
  8. Oskus kassi ja koera kastreerida ja steriliseerida
  9. Esmaabilõikused: maokeerd, keisrilõige
  10. Kirurgilised komplikatsioonid

Onkoloogia

1. Teadmiste süvendamine väikeloomade kasvajate diagnostika, ravi ja prognoosi osas

2. Kliinilise mõtlemise arendamine onkoloogiliste patsientide käsitlemisel

3. Praktilise kogemuse andmine keemiaravi, palliatiivse ravi ja multimodaalse ravi planeerimisel: keemiaravi protokollid (CHOP, COP, lomustiin jne); kõrvaltoimete jälgimine ja juhtimine; palliatiivne ravi ja valu hindamine

4. Keemiaravi preparaatide turvaline käsitlemine

Programmi lõpetanud nooremarst oskab koostada diagnostilist plaani onkoloogilise patsiendi jaoks, valdab peamisi keemiaravi protokolle ja nende kõrvaltoimete 

Anestesioloogia

  1. Veterinaaranesteesias kasutatavate ravimite farmakoloogia
  2. Patsiendi preanesteetilise hindamine
  3. Erinevate haigussesisundite ja füsioloogiliste seisundite puhul kasutatavate anesteesiaprotokollide tundmine
  4. Oskus anesteesiat jälgida: ECG, SpO2, mitte-invasiivne vererõhumõõtmine, temperatuur, anesteesia sügavus
  5. Anesteesia tüsistuste lahendamine
  6. Perianesteetilise patsiendihoolduse põhimõtete valdamine:
  • veenitee rajamine, intubeerimine, võimalusel arteriaalse ja tsentraalveeni kateetri pagaldamine
  • Positsioneerimine
  • Töökoha korraldus
  • Postoperatiivne periood:
    • patsiendi jälgimine
    • valu hindamine
    • postoperatiivne analgeesia
    • düsfooria haldamine
  1. Lokaalblokaadide manustamise viisid

Ortopeedia

  1. Oskus teostada ortopeedilist ülevaatust, sh. diagnoosida nii esi- kui tagajäseme longet vaatluse põhjal
  2. Ülevaade juhistest, kuidas eristada ortopeedilist probleemi neuroloogilisest ja vastupidi
  3. Oskus teostada diagnostilisi röntgenoloogilisi ülesvõtteid nii esi- kui tagajäseme liigestest/luudest ning nende hindamine (teostus vähemalt laibamaterjalil)         
  4. Ülevaade ortopeediliste traumade prognoosi mõjutavatest faktoritest
  5. Ülevaade luumurru fikseerimise metoodika valikut mõjutavatest faktoritest
  6. Oskus diagnoosida järgmisi ortopeedilisi probleeme:
    * kraniaalse ristatisideme rebend
    * patella luksatsioon            

8. Ortopeedilises kirurgias assisteerimine

Neuroloogia

  1. Neuroloogiline ülevaatus
  2. Lokalisatsioon ja VITAMIND
  3. Diagnostikaplaani koostamine
  4. Mono-, para-, tetrapareesiga patsiendi käsitlus
  5. Kaela/seljavaluga patsiendi käsitlus
  6. Krambihoogudega patsiendi käsitlus
  7. Peatraumaga patsiendi käsitlus
  8. Spetsiifilised probleemid (nt. vestibulaarsündroom, myasthenia gravis, põie düsfunktsioon)
  9. Neuroloogilise patsiendi anesteesia ja analgeesia
  10. Neurokirurgias osalemine

Kardioloogia

  1. Kardioloogilise patsiendi esmane käsitlus
  2. Kardioloogiline kliiniline läbivaatus
  3. Eluajal omandatud südamehaiguste prognostika ja ravi printsiibid
  4. Kardioloogiliste diagnostikameetodite põhimõtted ja elementaarne rakendamine
  5. Südamepuudulikkusega patsiendi käsitlemine
  6. Südamepauna ja rinnaõõne punktsioon
  7. Kaasasündinud südamehaiguste käsitlemine, aretusnõuded/ametlikud uuringud

Oftalmoloogia

  1. Oftalmoloogiline ülevaatus (silmakaebusega patsiendi anamneesi võtmine, oskab teostada diagnostilisi uuringuid ja interpreteerida tulemusi: pupilli valgusrefleks, menace ja dazzle test, fluorestsiintest, pisaratest, otsese oftalmoskoopia (näeb silmapõhja mustrit ja nägemisnärvi diski), tonomeetria)
  2. Oskus eristada normi sagedamini esinevatest patoloogiatest silma eesmistes struktuurides
  3. Oskus kirjeldada muutusi - laug, konjunktiiv, sarvkest, eeskamber, vikerkest - koeral ja kassil
  4. Sügava ja pindmise sarvkesta haavandi ravi
  5. Oskus osutada esmaabi silmatraumade korral
  6. Oskus määrata esmast ravi ja hooldust silmahaigusega koerale ja kassile.
  7. Oskus instrueerida omaniku suuliselt ja kirjalikult silmaravi osas: silmahooldus, ravimite manustamine.
  8. Oftalmoloogilises kirurgias assisteerimine

Dermatoloogia

  1. Erinevate nahakahjustuste nimetamine ja ära tundmine
  2. Sügelevale loomale diagnostikaplaani koostamine
  3. Väliskõrvapõletiku korral kõigi võimalike tegurite arvestamine
  4. Oskus otsustada antibakteriaalse ravi vajalikkuse üle ning valida õiget ravimit nahapatsiendil
  5. Arutelu - millal ja kuidas võtta nahabiopsiat. Võimalusel nahabiopsia võtmine

Stomatoloogia

  1. Oskus viia läbi suuõõne läbivaatus ärkvel, s.h. hambumuse hindamine, esmase sekkumisvajaduse hindamine
  2. Oskus viia läbi suuõõne läbivaatus anesteesias koos hambakaardi täitmise ja intraoraalse röntgenuuringuga
  3. Oskus viia läbi suuhügieeni kompleksprotseduur anesteesias (suuõõne läbivaatus, kaardistamine, röntgenuuring, raviplaan, igemealuse ja igemeülese hambakivi ja -katu eemaldus)       
  4. Teadmised  ühe- ja mitmejuureliste hammaste kirurgilise ja mittekirurgilise eemalduse põhimõtetest ja teostamine vähemalt laibamaterjalil (kass ja koer)
  5. Oskus fikseerida kasside alalõualuu sümfüüsi irdumst ringtraadiga, avulsioonivigastuste korrigeerimise põhimõtted - teostamine vähemalt laibamaterjalil, pehme suukorvi tegemine maksillofatsiaalmurdude esmaabi korras fikseerimiseks, esmane lähenemine maksillofatsiaaltraumadele
  6. Baasteadmised peamistest koerte ja kasside suuõõne haigusseisunditest (periodontaalhaigus, hamba kõva koe kahjustused, gingivostomatiidi sündroomid, maloklusioonid, uudismoodustised, traumad) - diagnoosimine, ravivariandid + vajadusel lisainformatsiooni saamise allikad
  7. Ülevaatlikud teadmised riistastikust ja seadmetest ning nende hoolduspõhimõtetest

​Eksootiliste lemmikloomade meditsiin

  1. Küüliku, merisea, tsintsilja, väikenäriliste ja tuhkrute füsioloogiliste parameerite tundmine
  2. Küüliku, merisea, tsintsilja, väikenäriliste ja tuhkrute fikseerimine ülevaatuseks, protseduurideks
  3. Küüliku, merisea, tsintsilja ja tuhkrutele veenikanüüli paigaldamine ja vere võtmine analüüsideks
  4. Küüliku, merisea, tsintsilja, väikenäriliste ja tuhkrute sagedasemate esmaabi protokollide tundmine ja rakendamine
  5. Seedetrakti iileusega patsiendi sobiliku raviplaani koostamine
  6. Protseduuride harjutamine korjustel- võimalusel kastreerimine, steriliseerimine, intubeerimine, hammaste lühendus
  7. Võimalusel erinevate protseduuride läbiviimine juhendamisel elusa patsiendiga - hambalühendus, kastreerimine

EMÜ VLK nooremarsti täiendõppeprogrammi aasta lõpetamine

Nooremarstid ja juhendajad täidavad maikuus küsimustiku, mille põhjal koostatakse kirjalik tagasiside mõlemale osapoolele.

Valitakse aasta parim nooremarst ja parim juhendaja.