Väikeloomakliiniku erialad

Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikusse saabub väga tihti kriitilises seisus patsiente, kes vajavad intensiivset ravi ja jälgimist. Seetõttu loodi kaks aastat tagasi loomakliinikus eraldi üksusena töötav erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakond.

Kes me oleme?

Praegu töötab loomakliinikus kolm erakorralise meditsiini ja intensiivravi suunitlusega loomaarsti (Dr Valentina Oborina, Dr Raidy Mägi, Dr Kerttu Kaschan, Dr Paula Stern), osakonnas roteeruvad ka nooremarstid ning ortopeediale ja sisehaigustele spetsialiseerunud loomaarstid. Öövalves teostavad esmaabi erinevate valdkondade loomaarstid.

Mida osakonnas tehakse?

Kriitiliselt haiged ja vigastatud loomad on sageli seisundilt väga haprad ning vajavad enne põhjalike uuringuid esmast stabiliseerimist. See tähendab, et loomadele paigaldatakse veeni kanüül, mille kaudu manustatakse vajalikke ravimeid ning vedelikke. Lisaks kontrollitakse olulisi elulisi näitajaid. Vajadusel antakse hingamise kergendamiseks hapnikku.

Erakorralisel visiidil kõige sagedamini kasutatavad diagnostilised protseduurid on vereproovide analüüsimine, röntgenuuringud ning kiirultraheli. Kiirultraheli kujutab endast menetlust, kus kontrollitakse rinna- ja kõhuõõnes vaba vedeliku olemasolu. Põhjaliku ultraheli, koos organite mõõtmise ja struktuuri hindamisega, teostab sisehaiguste arst, siis kui loom on selleks protseduuriks stabiilne. Osakonnas töötavad arstid haldavad sageli teistest osakondadest suunatud kriitilisi patsiente, seega on tihe koostöö teiste arstidega äärmiselt vajalik.

Millised patsiendid viibivad osakonnas?

Kõige üldisemalt seletatuna viibivad osakonnas kõik loomad, kes vajavad püsivat jälgimist ja hooldust. Kriitiliselt haiged loomad paigutatakse loomakliiniku keskel asuvasse intensiivravi statsionaari, kus neid pidevalt jälgitakse ning korrigeeritakse raviplaane vastavalt vajadusele.

Osakonnas tegeletakse loomadega, kes vajavad vereülekannet, kellel on püsivad hingamisteede ja/või südamehaigused ning urineerimisraskused. Samuti on loomaarstide ja abiliste jälgimise all kõik hulgitraumadega loomad ning patsiendid, kes on krambivalmiduses.

Kui patsiendid vajavad söötmiseks sondide paigaldamist või urineerimisraskuste korral uriinikateetrite paigaldamist, siis ka see on osakonna arstide valdkonnas.

Erakorralise meditsiini osakonna arstid käsitlevad ja õmblevad ka kergemad nahahaavad.

Intensiivravi osakonnas oleva looma külastamine

Osakonnas olevad loomad võivad olla sageli tugevate ravimite mõju all, samuti võib osakonnas olla paralleelselt ka teisi haigeid loomi ning ka bioohutuse kaalutlustel ei soovitata neid loomi igapäevaselt külastada.

Suhtlus toimub tavaliselt kaks korda päevas telefoni teel või kui looma seisundis on toimunud muutuseid. Palume mõistvat suhtumist kui loomaarstil pole koheselt võimalik loomaomanikuga telefonile vastata - arst helistab alati esimesel võimalusel tagasi ning annab infot!

Teavitustöö omanikele

Erakorralise meditsiini osakond koostab erinevaid infolehti loomaomanikele, et teadvustada erinevaid ohtusid ning anda võimalusel infot selle kohta, mida omanikud ise kodus saavad teha.

Lisainfot leiate sellelt lehelt.

Kulukas

Kriitilise haige eest hoolitsemine kliinikus on kulukas. Miks see nii on? Seda seetõttu, et patsient vajab tihti individuaalset valvet, mis tähendab, et püsivalt on keegi looma juures, kes võtab vajalikud näidud, korrigeerib raviplaani ning manustab vajalikke ravimeid. Väga sageli vajab loom mitmeid korduvaid vereproove ja korduvaid ultrahelisid või muud kujutavat diagnostikat, seega statsionaarse ravi kulud sellistel patsientidel on suuremad.

Valmis õnnetusjuhtumiks

Loomadel ei ole haigekassat, mistõttu soovitame alati loomaomanikel oma loomad kindlustada. Loomade kindlustuste kohta leiate infot:

https://www.if.ee/eraklient/kindlustused/lemmikloomakindlustuslink opens in new page

Loomakliinikus on võimalik taotleda järelmaksu võimalust Medicreditist ja Placetist. Info leiate siit: www.medicredit.eelink opens in new page ja https://placet.ee/

Lisaks plaanilistele kirurgilistele patsientidele saabuvad Eesti Maaülikooli Loomakliinikusse sageli ka loomad, kes vajavad keerulisemaid lõikusi.

Hetkel on meie osakonnas neli täielikult komplekteeritud operatsiooniruumi. Kahes neist toimuvad ortopeedilised ja neuroloogilised lõikused ning kahes teises ruumis pehmete kudede kirurgia.

Kes me oleme?

Kirurgia meeskonnas töötab seitse kirurgi: Rainer Hõim, Ants Kuks, Diana Leppsoo, Marju Suviste, Tuuli Vaino, Nikolajs Oborins ja Martin Karindi.

Anestesioloogia teenust tagavad Aleksandr Semjonov ja Raidy Mägi.

Kindlasti ei saa me läbi ilma tublide abilisteta.

Mida teeb kirurg?

Kirurgia on üks olulisemaid loomakliiniku teenuseid. EMÜ Loomakliiniku kogenud kirurgid on alati valmis nii plaanilisteks kui ka erakorralisteks operatsioonideks.

Plaanilisteks lõikusteks on rutiinsed isas- ja emasloomade kastreerimised ning steriliseerimised, erinevad songad ning mitmed ortopeedilised protseduurid nagu luu- ja liigeseprobleemide ravi. Keerulisemaks plaaniliste lõikuste kategooriaks on peapiirkonna lõikused- siia kuuluvad kuulmekäigu eemaldamine, ninasõõrmete avamine (näiteks kasvaja eemaldamiseks), pehme suulae lühendamine lühikoonulistel ehk brahhütsefaaltõugudel, süljenäärmete eemaldamine jne.

Kõige keerulisemad erakorralist abi nõudvad diagnoosid on võõrkehad soolestikus ja maos, rasked luumurrud, põiekivide eemaldamine, keisrilõiked, mädaemaka eemaldamine, maokeeru operatiivne ravi jne.  Neurokirurgia oluliseks osaks on koerte ja kasside seljalõikused – näiteks selgroo diski väljasopistumise korral, kui tekib seljaaju kokkusurumine, annab kirurgiline ravi loomale šansi kiireks taastumiseks.

EMÜ Loomakliinikus tehakse ka mitmeid rinnakorvi operatsioone: parandame vahelihase songasid, eemaldame kopsukasvajaid ning korrigeerime südame- ja veresoonte probleeme. Nende lõikuste õnnestumise eelduseks on kogenud anesteesiameeskonna ja juhtivhingamise võimaluse olemasolu- nii kindlustame kliiniku sisehaiguste osakonna patisentide ravi. Oleme edukalt ravinud maksašunte, eemaldanud sapipõisi, neeru- ja maksakasvajaid.

Mida teeb anestesioloog?

Anestesioloogia areng on andnud rohkem võimalusi kirurgiateenuse arendamiseks. Oleme Eestis hetkel üks vähestest loomakliinikutest, kus pakutakse eraldi anesteesia teenust.

Anestesioloog on küll alati tagaplaani töötaja, kuid tema olemasolu tagab kõige keerulisemate kirurgliste protseduuri edukuse. Anestesioloog hindab Teie lemmiklooma terviseseisundit, protseduuri raskust ning      vastavalt sellele otsustab, milline anesteesiaviis on patsiendile kõige ohutum. Kui kirurg tegutseb operatsiooni  ajal  põhiprobleemi lahendamise nimel, siis samal ajal hoiab anestesioloog Teie lemmiku elusana ja hoolitseb  selle eest, et patsient ei tunneks valu.

Eriti keerulised lõikused on sellised, kus loom ei saa iseseisvalt hingata. Nende hulka kuuluvad näiteks kõik rinnakorvi lõikused ning enamik pikemaajalisi protseduure. Hingamispuudulikkus võib juhtuda ka loomadel, kellel esineb probleeme kopsude ja südamega. Maaülikooli loomakliinikus on hetkel parimad juhtivhingamise võimalused Eestis. Meie aparatuur ja meeskonna kogemused võimaldavad patisentide juhtivhingamist nii anesteesias kui ka intensiivravis. Anestesioloogia meeskond pakub abi ka hambaravi-, intensiivravi- ja neuroloogia osakondadele.

Mis toimub Teie loomaga kirurgia osakonnas?

Alates hetkest, mil annate oma lemmiku üle loomakliiniku kirurgidele, ei jäeta teda  järelevalveta ainsakski minutiks. Esmalt hakkab tööle anestesioloogia meeskond – loom vaadatakse põhjalikult üle, võetakse vajalikud vereproovid, vajadusel konsulteeritakse südamearstiga. Seejärel uinutatakse loom süstiga ja valmistatakse ette protseduuriks. Kui patsient on sügavas unes, „astuvad lavale“ põhitegelased ehk kirurgid. Just nemad otsustavad, kas loom vajab täiendavat diagnostikat röntgenis, kompuutertomorgaafias või viiakse ta otse operatsioonilaulale. Operatsiooni ajal on loom ühendatud mitmete jälgimismonitoridega, mis võimaldavad arstidel hinnata looma seisundit ning varakult tuvastada operatsiooni ja anesteesiaga seonduvaid tüsistusi. Just hoolikas anesteesia jälgimine aitab meil vähendada riske.

Operatsiooni lõppedes antakse patsient edasi statsionaari töötajatele, koos nendega jälgitakse, et patsiendi ärkamine toimuks rahulikult ja ohutult. Kui tegemist on kriitilises seisundis patisendiga siis antakse ta üle intensiivraviosakonda, kus jälgimine jätkub. Seejärel saate kauaoodatud kõne kirurgilt, anestesioloogilt või intensiivraviarstilt, kes informeerib Teid patsiendi seisundist. 

Üldjuhul saate oma lemmiklooma koju viia siis, kui ta on anesteesiast täielikult toibunud ja tema tervis ja elu ei ole enam ohus.

Südamehaigusi esineb kõigil loomaliikidel, kuid Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikus keskendume eeskätt koerte ja kasside südamehaiguste diagnostikale ja ravile. Suurem osa kardioloogilisele vastuvõtule pöördunud patsientidest on edasi saadetud kas EMÜ väikeloomakliiniku teistest osakondadest või teistest loomakliinikutest üle Eesti.

EMÜ loomakliiniku kardioloogia teenust juhib rahvusvaheliselt tunnustatud erialaspetsialist ja meie ülikooli kardiopulmonoloogia lektor doktor Paul Fridtjof Mõtsküla.

Kõige sagedasemateks kardioloogi vastuvõtule pöördumise põhjusteks on ebanormaalsete helide (kahinate) või ebaregulaarse rütmi (arütmiate) täheldamine rutiinse kliinilise läbivaatuse käigus, lisaks ka hingamisprobleemid, koormustaluvuse vähenemine või minestamine. Kuna südamehaigused võivad oluliselt suurendada anesteesiariski, siis tihti saadab anestesioloogia osakond täiendavatele uuringutele ka loomi, kellel plaanitakse mõnda operatsiooni või muud protseduuri, mis eeldab anesteesia (üldnarkoosi) tegemist.

Konsultatsiooni käigus tutvub südamearst põhjalikult patsiendi eellooga ning täpsustab omanikult haiguse kulu ja varasemate uuringute tulemustega seonduvat informatsiooni. Seejärel, olles vaadanud looma kliiniliselt läbi selgitatakse omanikule võimalikud peamised diagnoosid ning otsustatakse kõige asjakohasem diagnostikaplaan.

Enamik uuringuid tehakse südamepatsientidele ilma, et selleks oleks vaja looma ravimitega rahustada. Siiski, kuna rahustus võib olla vajalik, on soovitav 6-8 tundi enne kardioloogi vastuvõtule pöördumist loomale mitte süüa anda (joogivesi võib olla vabalt saadaval).

Kõige olulisemaks südame uuringumeetodiks on ultraheliuuring ehk ehhokardiograafia, mis võimaldab otseselt hinnata südame anatoomilisi struktuure ning mehaanilist talitlust. Enamasti tehakse see uuring loomale asetades ta külili spetsiaalsele pehmele lauale. Uuring tehakse enamasti ilma, et looma oleks vaja ravimitega rahustada ning uuring ei põhjusta loomale praktiliselt mingit ebamugavust. Uuringu käigus hinnatakse südame seinte paksust, alaosade mõõtmeid, klappide struktuuri ja talitlust ning südame kambrite kokkutõmbumist ja lõõgastumist. Spetsiaalse Doppler-tehnikaga hinnatakse vere voolukiirust südame alaosades ja suurtes veresoontes. See meetod aitab tuvastada ka väga väikeseid lekkeid südame klappides, defekte südame vaheseintes ning verevoolu takistusi. Südame rütmi hindamiseks võidakse loomale teha elektrokardiogramm (EKG). Kuna rütmihäired ei pruugi olla pidevad, siis võib olla vajalik teha 24- või 48-tunnine ambulatoorne EKG (Holteri uuring).

Selleks asetatakse spetsiaalsed liim-elektroodid looma rinnakorvile ning väiksema mobiiltelefoni suurune EKG salvestusseade vesti või traksidega loomale; selliselt saab hinnata looma südame rütmi tema tavapäraste tegevuste ja aktiivsuse ning puhkeoleku korral. See on eriti vajalik uuring, kui loomal esinevad näiteks kokkukukkimise või minestamise episoodid.

Südame- ja veresoonkonna uurimiseks ning ka teiste rinnaõõne-elundite hindamiseks kasutatakse röntgenuuringut. Ka selle uuringu jaoks ei ole enamasti looma ravimitega rahustamine vajalik.

Muudest uuringutest võib südame- ja veresoonkonna haiguste diagnostikas olla vajalik mõõta looma vererõhku, määrata vereproovidest erinevate elundite seisundit või hinnata kudede varustatust hapnikuga (pulss-oksümeetria ning veregaasid).

Peale diagnostilisi uuringuid püstitatakse diagnoos ning määratakse ravi. Raviplaan arutatakse omanikuga põhjalikult läbi, antakse soovitusi koduseks jälgimiseks ning juhendatakse omanikke seoses vajalike täiendavate või kordusuuringutega. Kuna on tegu ülikooli õppekliinikuga, siis osalevad nii konsultatsioonidel kui ka uuringute läbiviimisel üliõpilased. Samas ei ole vaja seda karta, kuna kõigi protseduuride läbiviimise ohutuse tagab arst ning üliõpilased ilma arsti järelevalveta protseduure ei soorita.

Dermatoloogia teenused

• naha ja kõrvaparasiidid – diagnostika ja ravi;
• sügelev patsient – diagnostika ja ravi;
• nahapõletike diagnostika ja ravi;
• kõrvapõletike diagnostika ja ravi – välis-, kesk- ja sisekõrva põletikud;
• protseduurid kõrvadega – võõrkehade eemaldus, proovide võtmine, välis- ja keskkõrvaloputus;
• allergia diagnostika ja ravi, sh atoopia ravi, allergiatestil põhinev individuaalne allergiavaktsiin (allergeen-spetsiifiline immunoteraapia);
• sügeluseta karvakao diagnostika ja ravi;
• nahaga seotud autoimmuunhaiguste diagnostika ja ravi;
• nahatunnusteaga avalduvate sisehaiguste (nt endokriinhaiguste, nagu kilpnäärme alatalitlus, neerupealiste ületalitlus jm) diagnostika ning ravi;
• küünte ja karva kvaliteedi muutused.

Dermatoloogia teenuse lühikirjeldus

Koerte ja kasside nahahädad on sage probleem. Erinevatel andmetel on naha- või kõrvamure kliinikusse pöördumise põhjuseks 17–25%-l kogu patsientuurist. Varvaste lakkumine, nahapõletik kõhu all, kaenlaaluste punetus ja kratsimine, karvakadu seljal ja kõhul kassidel, kõrvade sügamine, pea raputamine ja ebameeldiva lõhnaga nõre või hoopis sügelusevabad karvutud laigud – see on nahaarsti igapäev.

Dermatoloogilise visiidi eripära on detailse haigusloo kogumine: uuritakse lemmiku toidusedelit, elustiili ning eelnevat ravi. Põhjaliku küsitluse jaoks on tähtis varuda aega. Lemmikuga ootame arsti juurde pereliiget, kellel on haigestumise ja ravi kohta võimalikult palju infot. Kindlasti soovitame võimalusel kodus veidi eeltööd ja märkmeid teha – toitude/maiuste nimed ja koostis, välisparasiitidetõrje kasutamine, kasutatud ravimid ja efektiivsus (nt kõrvatilgad, šampoonid, tabletid: nimi, kogus, kuuri pikkus).

Visiidi käigus võetakse vajadusel proovid kõrvast/nahalt, et kinnitada või välistada parasiite ja/või põletikku.

Dermatofütoosi ehk nn kassihaiguse jaoks kasutatakse spetsiaalse spektriga valguslampi ning võetakse proovid mikroskoobi all vaatamiseks ja laboris kasvatamiseks.

Krooniliste ja/või korduvate bakteriaalsete naha-/kõrvapõletike puhul võib olla vajalik mikrobioloogiliste proovide võtmine (bakterioloogia), et määrata tekitaja (bakter) ja selle tundlikkus antibiootikumidele.

Mitmesuguste nahamoodustise või abstsesside täpsustavaks diagnoosimiseks kogutakse nõelaproove (peennõela aspiraat) rakkude mikroskoobi all vaatamiseks. On mitmeid nahahaiguseid, mille puhul on vajalik väikese koetüki võtmine (biopsia) ja selle uurimine laboris (histoloogia).

Üldvereproove võetakse tervise hindamiseks enne suukaudset püsiravi ja/või ravi käigus tervise jälgimiseks. Hormoonanalüüsid on vajalikud endokriinhaiguste diagnoosimiseks (nt kilpnäärme alatalitlus koertel) või monitooringuks (nt ravimi koguse tõstmiseks/alandamiseks). Individuaalse allergiaravimi valmistamisele (immunseerum või nn allergiavaktsiin) eelneb vereproov allergeenspetsiifiliste antikehade määramiseks. Need protseduurid on reeglina valutud ja võimalik teostada tavapärasel visiidil. Kui aga Teie lemmik on väga rahutu või muretseja, kasutame kerget rahustamist ravimitega. Ka nahabiopsia võtmiseks, kõrvade kujutavaks diagnostikaks (vt allpool), sügavaks loputamiseks või murdunud küünte eemaldamiseks on loom vaja (sügavamalt) rahustada – need protseduurid plaanitakse ja broneeritakse pärast esmast ülevaatust.

Kui sügelus kiusab

Sügelus on ebamugav tunne ja kõige sagedasem (25–40%) nahaarsti juurde pöördumise põhjus. Kihelus võib olla tingitud parasiitidest (nt kärntõbi), allergiatest (nt toit, tolmulestad, õietolm) või sekundaarsetest nahapõletikest. Harvem on sügelust teistel põhjustel (nt teatud nahakasvajad).

Sügeluse diagnostika on järkjärguline ja süsteemne, mistõttu tuleb varuda veidi kannatust, et korrektse diagnoosini jõuda, kuid süüdlane on leitav! Sõltuvalt Teie lemmiku haigusloost, seletab nahaarst visiidil detailselt vajalikke diagnostilisi etappe (nt välisparasiitide tõrje, välistusdieet).

Sügelusega koos ja/või selle tagajärjel tekivad lisaks naha punetus, karvakadu, koorikud ja/või mädapeaga punnikesed jm. Kroonilistel juhtudel võib muidu hele nahk tumeneda ja pakseneda (nn „elevandinahk“). Seega võivad sügeluse tagajärjel erinevate algpõhjustega nahahaigused lõpuks kõik väga ühte moodi välja näha!

Kui täpne diagnoos on selge, arutatakse individuaalselt Teie lemmikule sobivaid ravivariante.

Kõrvapõletikud on samuti nahahaigus

Sageli arvatakse, et kõrvamured on iseseisev haigus, kuid tegelikult on kõrvad samuti nahaga vooderdatud, seega osa nahahaigustest. Ka väliskõrvapõletike algpõhjused on tihti (kuid mitte alati) samad, mis naha sügeluse ning -põletike korral.

Põletik võib olla ainult väliskõrvas (st kõrv kuni kuulmekileni), kuid see võib haarata/levida ka kesk- ning sisekõrva. Kõige sagedasem keskkõrvapõletiku põhjus koertel on krooniline väliskõrvapõletik, mis omakorda on tihti põhjustatud allolevast (diagnoosimata/ravimata) allergiast.

Otoskoobiga (valgustuse ja suurendusega koonuslamp) hinnatakse välist kuulmekäiku ja kuulmekilet.

Tavaliselt ei ole protseduur loomale valus, kuid vahel on kõrvad siiski nii tugevas põletikus (paistes, valusad, punased, rohke nõrega), et kõrvadesse vaatamine või neisse ravimi manustamine kohe ei õnnestu.

Sellisel juhul võib arst kõrvade jaoks välja kirjutada esialgu hoopis suukaudse ravikuuri, näiteks tablettide näol, ja alles siis, kui lemmiku kõrvad on oluliselt mugavamad, jätkata kõrvapuhastuse ja/või -tilkadega. Krooniliste kõrvahaiguste puhul võib olla vajalik kujutav diagnostika (nt röntgen, magnetuuring või kompuutertomograafia), et kinnitada haiguse ulatust, kesk-/sisekõrvapõletiku olemasolu ning kõrvaloputuse võimalikkust/vajadust. Kõik need protseduurid toimuvad anesteesias.

Kõrvapõletiku edukaks raviks on vajalik kontrollida kõrvapõletiku otsest põhjustajat (nt õietolmuallergia), ravida sekundaarselt tekkinud põletikku (nt bakteriaalne kõrvapõletik), ohjata kõrvades tekkinud kroonilisi muutusi (nt kõrvavaigunäärmete märkimisväärne suurenemine, kuulmekäikude ahenemine) ja võimalusel vältida eelsoodumuslikke tegureid (nt liiga sage kõrvade puhastamine või ebasobiv puhastusvahend).

Sügelust ei ole, kuid karv kaob ikka

On mitmeid haigusi, mille korral sügelust ei ole, kuid karv kaob siiski. Karvakadu võib esineda laikudena või suurematel aladel kehal sümmeetriliselt, alata juba noorel loomal, keskeas või ka alles vanemas eas lemmikul koos/või ilma üldhaigestumise tunnustega (nt liigne joomine/urineerimine, seletamatu kaalutõus, unisus). Eriliselt tähelepanelik tuleb olla kasside karvakao diagnostikaga, sest väga sageli ei ole see spontaanne, vaid hoopis isetekkeline, st kassid lakuvad end (salaja) ise karvutuks! Kuna sügeluseta karvakao põhjuseid on palju ja ravi on erinev (nt Demodex lest, endokriinhaigused), aitab lahenduseni jõuda põhjalik uurimine nahaarsti visiidil.

Meelespea dermatoloogi vastuvõtule tulles

1. Palun varuge aega, et saaksime koos leida Teie lemmiklooma naha-/kõrvahaiguse põhjuse ja seda ravida! Esmakordseks dermatoloogiliseks visiidiks on planeeritud 90, korduvaks 60 minutit. NB! Kui Te hilinete visiidile üle 15 minuti, palume parima teenuse võimaldamiseks broneerida uus vastuvõtuaeg.
    
2. Võimalusel palume, et lemmikuga tuleb visiidile pereliige, kes looma elu, toitumise ja raviandmete kohta kõige rohkem teab.
    
3. On suureks abiks, kui olete teinud veidi kodutööd – nt milliseid toite ja maiustusi (nimi ja koostis) Teie lemmik on varem saanud või saab praegu; milliseid ravimeid (šampoonid, tabletid suu kaudu, kõrvatilgad jms) on Teie lemmik varem saanud või saab praegu; millist kirbu-/puugitõrjepreparaati kasutate ja kui sageli.
    
4. Kui lemmikul on korduvad nahaprobleemid ja olete käinud arsti juures väljaspool EMÜ väikeloomakliinikut, soovitame eelneva haigusloo väljavõtte kaasa võtta või meili teel saata (loomakliinik@emu.ee märkides teemaks dermatoloogia, lemmiku ja oma nime). See aitab vastuvõttu paremini planeerida, säästa aega ja võimalik, et ka Teie rahalisi ressursse (nt ei ole vaja korrata vahetult tehtud vereproove vms).
    
5. Kui tulete dermatoloogi vastuvõtule, ärge muretsege looma pesemise, kõrvade puhastamise, kõrvatilkade panemise jms pärast vahetult enne visiiti! Proovide huvides on isegi soovitav, kui neid protseduure ei ole tehtud kuni 48 tundi enne visiiti. Kindlasti ärge katkestage määratud suukaudset ravi.
    
6. Rutiinsete dermatoloogiliste protseduuride korral ei ole rahustamine tavaliselt vajalik. Rahutute loomadega ja/või teatud protseduurideks, nt kõrvade sügav loputamine, kõrvade kujutav diagnostika, biopsia võtmine, lahtiste küüneplaatide eemaldus (vahel ka teisteks analüüsideks), tuleb seda siiski teha. Seega, kui Teie loomale on planeeritud mõni eelnevalt nimetatud uuring rahustusese/anesteesias või ta on või Te arvate, et ta võib olla väga rahutu, palun ärge toitke oma lemmikut vähemalt 8–12 tundi enne visiiti. Vett juua võib siiski tavapäraselt.
    
7. Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et meie kliiniku eripäraks on eriarsti teenuse osutamine ja igapäevatöös osalevad veterinaarmeditsiini üliõpilased (sh rahvusvahelised), kes on raviarstile justkui töövarjuks, kuid ei vii iseseisvalt läbi protseduure ega tee raviotsuseid.
    
8. (Pisi)näriliste, lindude, roomajate jt eksootiliste loomade nahahaigustega tegeleb EMÜ kliinikus spetsiaalselt neile liikidele pühendunud loomaarst.

Silmahaiguste diagnostika ja ravi

Eesti Maaülikooli loomakliinikus teostame kõikide loomaliikide silmahaiguste diagnostikat ja ravi. Sellega tegeleb silmahaiguste alase süvaväljaõppe saanud loomaarst Kristi Sisask.

Silmaprobleemiga patsiendi käsitlemine koosneb esmalt vestlusest (anamneesi võtmine) ja seejärel edasistest diagnostilistest testidest. Seega küsitleb arst Teid esmalt probleemi alguse ja selle kulgemise kohta. Oftalmoloogilise ülevaatuse käigus hinnatakse silmade tervist. Probleemi väljaselgitamiseks teostatakse Teie loomale erinevaid diagnostilisi teste (kontrollitakse sarvkesta kahjustusi fluorestseiintestiga, mõõdetakse pisarate produktsiooni ja silma siserõhku, hinnatakse silma sisestruktuure). Vastavalt leidudele määratakse Teie loomale edasine diagnostika- ja raviplaan.

Silma siserõhu mõõtmine (tonomeetria) glaukoomi välistamiseks

Glaukoom on tõsine ja raskesti kulgev silmahaigus, mis silmasisese rõhu tõustes võib lõppeda nägemise pöördumatu kaoga ja silmavaluga. Seega on oluline varajane diagnoos ja ravi alustamine, mis võimaldab nägemise kaotust edasi lükata võimalikult kaua. Silma siserõhu mõõtmist ehk tonomeetriat teostatakse spetsiaalse aparaadiga. Meie loomakliinikus on silma siserõhu mõõtmiseks kasutusel Tonovet ja Tonopen tonomeetrid. Protseduur on kiire ja loomade poolt hästi talutav, tulemused on saadaval koheselt.

Gonioskoopia

Gonioskoopia on primaarse glaukoomi diagnoosimise üks osa. Tegemist on silma vikerkesta ja sarvkesta vahelise nurga vaatlusega. Selle käigus uuritakse vesivedeliku liikumise kanaleid spetsiaalsete vahenditega. Üldjuhul on vajalik uuringu läbiviimiseks teostada Teie loomale kerge rahustus. Uuringu teostamise vajadust hindab Teie loomaarst.

Biomikroskoopia

Silmade uuring spetsiaalse silmamikroskoobi (biomikroskoobi) abil. Uuring aitab tuvastada väikeseid defekte, ripsmeanomaaliaid (ektoopiline ripse, distihhia), võõrkeha, aitab hinnata silma eeskambrit, vikerkesta ja läätse olukorda.

Otsene ja kaudne oftalmoskoopia

Silmapõhja uurimine oftalmoskoobi abil silmapõhja haiguste välistamiseks. Protseduuri läbiviimiseks võib olla vajadus Teie looma pupill laiendada, selleks tilgutatakse talle silma pupilli laiendavaid tilkasid 20 minutit enne uuringut.

Ultraheli

Silma ultraheliuuring on näidustatud, kui teatud põhjustel ei ole oftalmoskoopiline uuring võimalik ja silma sisestruktuure ei saa hinnata, või kui kahtlustatakse massmuutusi (kasvajaid) silmas, silmakoopas. Ultraheliuuringu käigus hindame silmasiseseid struktuure. Üldjuhul ei vaja loom silma ultraheliuuringuks rahustust. Enne uuringut manustatakse protseduuri mugavamaks läbiviimiseks tema silmale paikset anesteetikumi.

Laugude korrigeerimine

Selleks, et silm toimiks normaalselt, peavad olema terved ja korrektsed laud. Kõigil loomadel, kellel esineb silmade kissitamine, pisaravool, põletikud, kontrollitakse laugusid. Loomadel võib esineda laukeerd sissepoole (entroopium), liigne laugude ripnemine ja silma avatus (ektroopium) ja isegi mitmed probleemid korraga. Lauhaigused põhjustavad korduvaid silmapõletike, sarvkesta kahjustusi, valu ja isegi nägemisekadu. Selliste lauprobleemidega loomad vajavad lau korrigeerimise operatsiooni, raskematel juhtudel ka mitu operatsiooni. Protseduurid toimuvad üldanesteesias. Protseduurile järgneb 2-3 nädalane järelravi. Operatsiooni ulatust otsustakse individuaalselt operatsiooni eelse ülevaatuse käigus.

Kolmanda lau pisaranäärme väljalangemise (cherry eye) ja kolmanda lau keeru korrigeerimine

Kolmas laug kaitseb silma trauma, kuivamise, liigse valguse ja mustuse eest. Kolmanda lau väljalangemine, mille tõttu laug paistab rohkem välja, esineb silmapõletiku, -valu ning ka mõne närvi- või sisehaiguse korral. Täpsem põhjus selgitakse looma ülevaatuse käigus loomakliinikus. Koertel ja harvem kassidel esineb kolmanda lau pisaranäärme väljalangemine. Enamasti on see nooremas eas. Mõnel koeral on eelsoodumus pisaranäärme väljalangemiseks (inglise buldog, kokkerspanjel, pomeranian) kas ühes või mõlemas silmas. See on tingitud pisaranääret hoidvate sidemete lõtvusest. Väljalangemisele viitab roosa või punane moodustis, mis meenutab marja (sellest ka nimetus „kirss-silm“ (cherry eye)) silma sisenurgas (juuresoleval pildil). Väljalangenud nääre paigaldatakse tagasi ja fikseeritakse.

Suurt tõugu koertel ja harva kassidel esineb kolmanda lau keerd. Keeru korral eemaldatakse deformeerunud lau osa nii, et lauasend normaliseeruks.

Protseduurid toimuvad üldanesteesias. Protseduurile järgneb 2-3 nädalane järelravi.

Sarvkesta haiguste kirurgiline ravi (ka konjunktivaallapi paigaldamine, tehissarvkesta paigaldamine, nekroosikolde eemaldamine)

Sarvkest on silma kõige pindmisem kest. Normaalne sarvkest peab olema läbipaistev, laikudeta. Trauma, ärritus, mikroobidest tingitud haigused võivad põhjustada sarvkesta haavandumist. Ravi sõltub kahjustuse ulatusest. Sageli  piisab ravimite panekust silma, mõnikord on vajalik ka suukaudne üldine ravi. Sügavate kahjustuste korral, kui esineb sarvkesta rebenemise oht või on sarvkesta läbistav haavand, on vajalik sarvkesta sulgemine õmblustega. Sel juhul kasutakse ka sarvkesta haavandi katmist looma enda silma konjunktiiviga, sarvkestaga või tehissarvkestaga. Protseduurid toimuvad üldanesteesias.  Protseduurile järgneb 3-9 nädalane medikamentoosne järelravi.

Kassidel, eriti pärsia ja briti lühikarvalistel, esineb sarvkesta kärbumine (nekroos, sekvester). Sel juhul täheldatakse silma kissitamist, pisarvoolu ning hele-või tumepruuni laiku sarvkestal. Laigu ümber võib olla ka hallikas, punakas põletikuline ala. Nekroosi  teke põhjus ei ole seni täpselt teada. Kahtlustatakse algpõhjusena kasside herpesviirus nakkust, mõnel tõul  eelsoodumust, ka laukeerd, sarvkesta kuivamine võib olla põhjuseks. Algstaadiumis nekroosi ja sellega kaasnevat sarvkesta põletiku ravitakse silmatilkadega.  Sagedamini aga sellest ravist ei piisa ning nekroosi kollet peab eemaldama kirurgiliselt. Protseduur toimub üldanesteesias.  Protseduurile järgneb 3-8 nädalane järelravi.

Silmaproteesi paigaldamine (intraskleraalne protees)

Kui esineb silmavalu ja püsiv ravimatu nägemise kadu, nt glaukoomi korral, valu leevendamiseks ning lemmiku elukvaliteedi parandamiseks peab silma eemaldama  või paigaldama proteesi.

Silma protees annab kosmeetiliselt parema tulemuse, ning  loom saab liigutada silma ja pilgutada.

Intraskleraalne protees on mustast silikoonist kuulike, mis vastab looma normaalse silma suurusele. Protees paigaldatakse silma sisse läbi silma skleerasse tehtava ava. Seejures säilivad looma laud, konjunktiiv, sarvkest.  Operatsioon toimub üldanesteesias. Operatsioonile järgneb põletikuvastane järelravi 3-6 nädala jooksul. Operatsioonijärgselt silm kohaneb proteesiga, tekib sellele perioodile ootuspärane põletik: sarvkest läheb hallikas-punaseks, konjunktiiv turse ja punetavaks, võib esineda mõningane silma kissitamine. Need tunnused lahenevad järk-järgult. Lõpptulemusena sarvkest jääb hallikaks ja edaspidi ajaga muutub pruuniks, punetus ja valu kaovad.

Proteesi võib paigaldada kassile, koerale ja hobusele.

Võimalikud tüsistused: proteesi eemale tõukamine, krooniline ravile mitte alluv põletik ja valu. Tüsistused on väga harva esinevad. Tüsistuste esinemisel peab otsustama silma eemaldamise kasuks.

Silmade esmaabi

Esmaabi vajavad seisundid

• Silma kissitamine kauem kui 2 tundi
• Haav silma piirkonnas
• Kassi poolt traumeeritud silm
• Silma järsk suurenemine
• Silma väljalangemine
• Veritsus silmast
• Lauhaav

Esmaabi osutamine

Abi saamiseks võib esmalt võtta ühendust oma kohaliku loomaarstiga või helistada meie väikeloomakliiniku registratuuri esmase konsultatsiooni saamiseks.

Esmast abi saab sageli anda üldloomaarst, kes vajadusel suunab silmaarsti juurde spetsiifiliste protseduuride teostamiseks.

Esmaabi kodus

• Juhiste saamiseks võtke võimalikult kiiresti ühendust loomaarstiga.
• Silma võib loputada füsioloogilise lahuse, spetsiaalse silmaloputusvahendiga või puhta kraaniveega, tilgutades 4-6 tilka silma, seejärel õrnalt tupsutades marlitampooniga ja eemaldades rähma silma ümber.
• Vältida survet silmale.
• Jälgida, et loom ei hõõruks ega kratsiks silma. Võimalusel, panna krae.
• Mitte kasutada ravimeid ilma loomaarsti näidustuseta.
• Pöörduda võimalikult kiiresti loomaarsti poole.

Väikeloomade suuõõne ja hambaprobleemidega tegeleme EMÜ Loomakliinikus kahes täielikult sisustatud hambakabinetis ehk veterinaarstomatoloogia osakonnas selle valdkonnaga süvendatult tegelevate  loomaarstide Kadri Kääramees ja Aiki Saaremäe ja rea tublide abiliste nõu ja jõuga.

Samuti on meile vajadusel abiks anestesioloog loomaarstiteaduse doktor Aleksandr Semjonov, ning kujutava diagnostika ja kirurgiaga tegelevad kolleegid.

Patsienditööle lisaks tegeleme aktiivselt ka kolleegidele ja tulevastele kolleegidele ehk loomaarstiüliõpilastele veterinaarstomatoloogia alaste teadmiste jagamisega.

Suure osa meie tööpõllust moodustab koeri ja kasse kõige sagedamini vaevavate suuõõne haigusseisundite – periodontaalhaigus ja hammaste vigastused – diagnostika ja ravi, aga tegeleme ka ka hambumusvigade, erinevate suuõõne põletikuliste sündroomide, suuõõne uudismoodustiste ning suud ja koljut haaravate pehme koe ja luude ning liigeste traumaliste vigastustega. 

Koerte ja kasside suuõõne probleemide diagnostika ja ravi eeldab üldanesteesiat – kuna loomad pole nn. ratsionaalsed patsiendid, kellele oleks võimalik protseduuride iseloomu, vajadust ja nendepoolseid käitumispiiranguid selgeks teha - ehk ärkvel või ka näiteks kergemas rahustuses looma suus suuõõne protseduurideks vajalike teravate ja pöörlevate töövahenditega toimetamine kujutaks väga reaalset ja kõrget ohtu nii patsiendile kui loomaarstile. Samuti eeldab enamiku hambaprotseduuride läbiviimine intubeerimist ehk tuubuse paigaldamist patsiendi hingetorru, et tagada hingamisteede kaitse protseduuri ajal. Eakate või terviseprobleemidega loomade puhul jälgib vajadusel anesteesia ohutust meie loomakliiniku anestesioloog. Diagnostikas on lisaks põhjalikule suuõõne läbivaatusele ülioluline osa kujutaval diagnostikal, milleks on esmajärjekorras suuõõnesisene 

röntgenuuring, vajadusel ka kompuutertomograafia või muud kujutava diagnostika võimalused.  

Kutsume patsiendid-omanikud enne anesteesias protseduuriaja broneerimist alati eelnevale konsultatsioonile, kus saame läbi viia patsiendi ärkvel ülevaatuse – et saada esmast ettekujutust probleemi iseloomu ja ulatuse kohta, et kontrollida patsiendi üldterviseseisundit anesteesiaeelselt ja et saaksime koostöös anestesioloogi ja loomaomanikuga leida konkreetsele juhtumile ja konkreetsele patsiendile ja tema omanikule sobiva lahenduse.

Paljude suuõõne probleemide puhul on hilisem omanikupoolne koduhooldus väga tähtsal kohal. Samas peab arvestama, et ärkvel ülevaatus ei anna meile kõike vaja minevat teavet ja põhjalikum diagnoosimine leiab aset järgmiseks planeeritavas üldanesteesias, ning enamasti alustatakse samas anesteesias juba ka leitud probleemide raviga.

Üldanesteesias suuprotseduur sisaldab nii hambakivi eemaldust, suuõõne ja hammastiku seisundi kaardistamist, suuõõnesisest röntgenuuringut, hammaste poleerimist ja raviplaani koostamist saadud teabe põhjal,  mille järel on võimalik jätkata vajamineva raviga. 

Häid kolleege, kes soovivad meile patsienti saata või meiega nõu pidada, õhutaksime meie hambatiimi loomaarstidega e-kirja teel otse ühendust võtma siin. 

Lugemaks  natuke rohkem sellest, kuidas koer ja kass oma hammastiku osas inimestele sarnanevad või neist erinevad ja mis on nende sagedamini esinevad suuõõne probleemid ning kuidas saaks omanik neid ennetada,  klõpsake palun siia.

Peale üldlevinud röntgen- ja ultraheli diagnostikale, Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikus on võimalik teostada kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia uuringuid. Kujutav diagnostika on abiks erinevate haigusseisundite diagnoosimiseks või nende välistamiseks. Teostatud uuringuid tõlgendavad üldiselt spetsialistid majasiseselt, keeruliste juhtumite puhul saadetakse uuring interpreteerimiseks aga rahvusvaheliste spetsialistide kätte.

Kompuutertomograafia (KT)

Kompuutertomograaf töötab röntgenkiirguse abil ning uuringu tulemusel on võimalik kujutada uuritavat piirkonda väga detailselt kiht-kihi haaval, samuti 3D-projektsioonis. Visualiseerida on võimalik erinevaid muutuseid, mis röntgenuuringul võivad jääda märkamatuks.

Milleks teostatakse patsiendile KT? See meetod võimaldab saada täpset informatsiooni luude, liigeste ja siseelundite kohta. Kaasaegses ortopeedilises kirurgias ja traumatoloogias on KT üks olulisematest diagnostika meetoditest. Tänu sellele saavad kirurgid palju rohkem informatsiooni liigeses või luus esinevatest patoloogilistest protsessidest ning saavad planeerida operatsiooni palju täpsemalt, mis omakorda vähendab operatsiooni- ja anesteesia tüsistuste tekke tõenäosust. KT on samuti kõige parem meetod kasvajate diagnoosimiseks. See lubab näha kasvaja täpset asukohta, ulatust ja selle ühendust teiste elunditega.

KT-uuring toimub loomadel rahustuses, s.t kasutatakse ravimeid, mille abil loom muutub liikumatuks. Anesteesia ravimite kombinatsioonid ja annused erinevad operatsioonidele minevate loomade omadest ning üldjuhul uuringu anesteesiarisk on madal. Riski suurendavate haiguste esinemisel kaasatakse protseduuri jaoks ka anestesioloog.

Uuringu kestus jääb alla 20 minuti, ent suurem ajakulu läheb protseduuri ettevalmistuseks ning looma rahustusest taastumiseks.

Magnetresonantstomograafia (MRT)

Magnetresonantstomograaf töötab tugeva magnetvälja abil, mis võimaldab kujutada uuritavat piirkonda lõik-lõigu abil. Protseduuri teostatakse peamiselt neuroloogia osakonna patsientidele seoses näidustatud kesknärvisüsteemi uuringutega. 

MRT-uuringu abil on võimalik täpselt hinnata nii peaaju kui ka seljaaju olukorda ning neid mõjutavaid seisundeid. Näitkeks, võimaldab see meetod teha selgeks looma krampide põhjuse. Halvatud looma puhul on MRT-uuring kõige tähtsam meetod seljaaju kokku pigistamise asukoha määramiseks. Alles siis, kui probleemne koht on selge, saavad kirurgid probleemi lahendada ja taastada looma liikumisvõime.   

MRT-uuring toimub loomadel üldanesteesias, sest loom peab  kogu uuringu vältel olema liikumatult. Kogu protseduur võib aega võtta 2-4 tundi. Anesteesiariski suurendavate haiguste esinemisel kaasatakse protseduuri jaoks ka anestesioloog.

Meelespea:

• Kuna protseduur toimub rahustuses või üldanesteesias, peab loom vastuvõtule tulema tühja kõhuga. See tähendab, et viimase söögikorra ja vastuvõtu alguse vahele peab jääma vähemalt 6 tundi. Kui vastuvõtt on päeva esimeses pooles, siis tuleb toit eest ära võtta eelmise päeva hilisõhtul. Vett on lubatud juua, seda eest ära võtma ei pea.
• Varuge protseduuripäevaks aega. Läheneme igale loomale individuaalselt ning täpset ajakulu on keeruline ennustada. Loom lubatakse kodusele ravile esimesel võimalusel pärast taastumist.

Hetkel ei pakuta teenust Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus. 
Füsioteraapiat pakuvad Eestis praegu Erivet kliinik Tallinnas ja Männimäe loomakliinik Viljandis. 

Vabandame ebamugavuste pärast. 

Loomade füsioteraapia

Füsioteraapial on oluline roll paranemises, valu vaigistamises ja taastusravis pärast vigastust, haigust või operatsioone. Ka on füsioteraapiast abi krooniliste, pikaajaliste probleemide korral ning on näidanud oma tõhusust east tulenevate probleemide leevendamisel. Füsioteraapia aitab säilitada ja parendada jõudu ja liikuvust, taastada optimaalseid liikumismustreid ja soodustab kardiovaskulaarse süsteemi toimimist.

Kuidas broneerida vastuvõtuaeg füsioterapeudi juurde?

Tervete loomade puhul pole saatekiri vajalik, aja saab broneerida läbi kliiniku registratuuri. Kui Sinu lemmikul on aga terviseprobleem, on vajalik suunamine arstilt. Arst paneb diagnoosi, hindab looma seisundit ning füsioteraapia vajaduse. Lisaks määrab ravi kui selleks on näidustus.

Kui tuled vastuvõtule

Kui Sinu lemmik on varasemalt käinud mujal kliinikus, palun saada tema haiguslugu juba aegsasti enne visiiti aadressile: loomakliinik@emu.ee.

Enne visiiti võiks loom olla paar tundi söömata. Kui Su loomal on lemmikmaiused (või mänguasi) millega teda motiveerida, võta need kaasa. Samamoodi: kui esineb toidutalumatust on oma maiused kindlam valik. Füsioteraapia kabinetis on maiused olemas, aga kõigile ei pruugi need alati mokkamööda olla.

Füsioteraapia protsess

Esimesel visiidil teostatakse füsioterapeutiline hindamine, kus füsioterapeut uurib omanikult varasemate ja käesoleva mure kohta, vaatab looma liikumist, palpeerib tema lihaseid ja hindab liigeste liikuvust. Kui loom on esimesel visiidil väga ärev või kartlik, võidakse põhjalikum ülevaatus ka järgmisesse visiiti lükata.

Hindamisel leitu põhjal pannakse koos omanikuga paika eesmärgid ja lepitakse kokku edasise füsioteraapiaplaani osas. Füsioteraapia on alati koostöö omaniku, looma raviarsti ja füsioterapeudi vahel. Omanikul on kogu protsessis väga oluline osa ning sellega tuleb arvestada, sest näiteks krooniliste või mõningate skeletilihaskonna probleemide korral võib taastumisprotsess olla mitmeid kuid pikk.

Füsioteraapia meetodid

• Olulisim füsioteraapia meetod on terapeutiline harjutus ehk teisisõnu aktiivne liikumine. Püüame leida iga patsiendi jaoks just tema võimetele sobiva ja eesmärkideni viiva harjutuste kava. Olgu selleks siis loomupäraste asendite uuesti õppimine ja hoidmine või keerulisemad harjutuste kombinatsioonid: just kehaline aktiivsus on taastumisel olulisim. Koormuse järkjärguliseks tõstmiseks saame abiks võtta tasakaalulaudu ja –patju, tõkkeid, jooksulinti jne.

Füsioterapeut juhendab ka omanikku kuidas ja kui tihti harjutusi kodus läbi viia ning mida oma lemmiku juures silmas pidada.

• Manuaalteraapia: siia kuuluvad nii massaaž kui ka passiivsed venitused ja passiivsed liigesliikuvusharjutused, liigesmobilisatsioonid. Lisaks oskab füsioterapeut ära kasutada looma loomulikke reflekse, et stimuleerida aktiivset lihastööd.
• Füüsikalise ravi meetodid: laserravi, elektriravi (TENS ja EMS), terapeutiline ultraheli, sooja- ja külmaravi.

Kas minu lemmik vajab füsioteraapiat?

Kui Sa ei ole kindel, kas füsioterapeut saab aidata või peaksid enne pöörduma loomaarsti vastuvõtule, kirjuta julgelt: loomakliinik@emu.ee.

Kes on eksootilised lemmikloomad?

Eksootilised lemmikloomad muutuvad järjest populaarsemateks lemmikloomadeks koerte ja kasside kõrval. Inimeste teadlikkus eksootiliste lemmikloomade pidamisel järjest suureneb ning selle tulemusena otsitakse tervisemurede korral varasemast sagedamini abi. Mujal maailmas kasutatakse terminit „mitte traditsioonilised lemmikloomad“, aga Eestis on kasutusel eksootilised lemmikloomad liikide puhul, kes pole koer ega kass, aga keda peetakse kodus lemmikloomana.

Eksootiliste lemmikloomade alla kuuluvad küülikud, tuhkrud, papagoid, Aafrika kääbussiilid, suhkruoravad, roomajad ja erinevad närilised: merisead, tšintšiljad, hamstrid, deegud ning rotid.

Kõige sagedamini pöördutakse Maaülikooli väikeloomakliinikusse küüliku, merisea, roti, tuhkru või puurilinnuga.

Internetist leitavat infot tervisemurede ja ravi kohta on väga palju, aga diagnoosi ning ravi peaks määrama ikkagi loomaarst, kellel on suuremad teadmised eksootiliste lemmikloomade kohta. Väga paljud käsimüügi ravimid ja toidulisandid, mida müüakse inimeste apteekides, ei ole alati sobilikud lemmikloomadele, rääkimata veel eksootilistest lemmikloomadest, kelle anatoomia ja füsioloogia on niivõrd erinevad inimeste omast.

Ka kõik koerte-kasside ravimid pole sobilikud eksootilistele lemmikloomadele. Valede ravimite ning toidulisandite kasutamine võib põhjustada pigem kahju kui kasu, seetõttu tuleks mure korral pöörduda pädeva loomaarsti juurde. Eksootilised lemmikloomad varjavad oma haigusi üsna viimase piirini, mistõttu tuleks nendega regulaarselt kontrollis käia- nooremate loomadega vähemalt kord aastas, vanemate loomadega 2-3 korda aastas, et avastada võimalikud tervisemured võimalikult vara.

Eksootiliste lemmikloomadega tegeleb Maaülikooli väikeloomakliinikus loomaarst Kristin Tõnise.

Mida me teeme?

Maaülikooli kliinikusse võib pöörduda lihtsalt pidamiskonsultatsioonile või tervisemurede korral. Võtame vastu nii esmaseid patsiente kui ka teiste arstide poolt edasi saadetud patsiente.

Teenused, mida pakume eksootiliste lemmikloomade osakonnas:

• Pidamiskonsultatsioonid
• Käitumiskonsultatsioonid küülikutele, närilistele ja tuhkrutele
• Plaanilised tervisekontrollid
• Naha- ja silmamurede diagnostika ja ravi
• Parasiidiprobleemid: sise-ja välisparasiidid, roojaproovide teostamine
• Hambaprobleemide diagnostika ja ravi, hammaste korrigeerimine, hammaste eemaldus
• Kujutav diagnostika: ultraheli, röntgenuuring, kompuuter-ja magnetuuring
• Vereproovid
• Kirurgia: nii plaaniline kui ka esmaabikirurgia, patoloogiline (kasvajad, abstsessid, haavad) ja mitte-patoloogiline kirurgia (steriliseerimine, kastreerimine)
• Neuroloogia
• Ortopeedia, mille puhul teeme koostööd  vajadusel ortopeedidega
• Kardioloogia koostöös kardioloogiga
• Statsionaarne ravi

Mida pidada meeles vastuvõtule tulles?

1. Eksootiline lemmikloom, kes elab koos kaaslasega, peaks pöörduma kliinikusse ka koos oma kaaslasega- see aitab vähendada stressi, mis kaasneb kliinikusse tulekuga.
2. Puuris peaks olema alati loomal oma lõhnaline tekk, allapanu ning toit (kui pole just eraldi juhendatud). Küülikud ja närilised on saakloomad, mistõttu satuvad nad kergemini stressi ning selle vähendamiseks peaks olema kliiniku külastus ning transport tehtud võimalikud koduseks.
3. Vastuvõtule tulles, tuleb varuda aega ning esmasel visiidil täita pidamisinfoleht just selleks, et saaksime pakkuda nõu pidamise  ja toitumise osas, vajadusel teha korrektuure, et lemmik saaks elada täisväärtuslikku elu. Paljud haigused eksootilistel lemmikloomadel on kas võimendatud või põhjustatud ebakorrektsest pidamisest.
4. Pidamisinfolehte palume täita võimalikult täpselt, seega kodus võiksite enne vastuvõtule tulekut teha fotod kuivtoidust, kontrollimaks, kas see on sobilik Teie lemmikule.
5. Vastuvõtu ruumis tuleks küülikud võimalusel lasta ruumi vabalt uudistama, et nad saaksid tutvuda keskkonnaga, vähendamaks stressi.  
6. Merisead, tšintšiljad ja teised väikenärilised peaks olema oma puuris, küll aga võivad tuhkrud vastuvõturuumis ringi joosta, kui põrandalt on likvideeritud prügikast.
7. Roomajatega vastuvõtule pöördudes peaks olema neile tagatud soe keskkond, roomajad on kõigusoojased. Selleks sobib näiteks termokast soojaveekoti või -pudeliga.
8. Kui pöördute vastuvõtule teisest kliinikust, palume kaasa võtta haigusloo kodukliinikust.

Oleme harjunud, et loomakliinikud tegelevad enamasti lemmik-, produktiivloomade või hobuste raviga. Kuid hätta võivad sattuda ka need loomad, kes elavad loomaaedades ja loomaparkides. Eesti Maaülikooli ja Tallinna loomaaia vahel on sõlmitud koostööleping, mille raames aitavad meie loomakliiniku loomaarstid loomaaeda selle asukate ravis. Samuti tegutseme aktiivselt ka rahvusvaheliselt, kus meie suuremateks koostööpartneriteks on näiteks Wildlife Pharmaceuticals (Ltd) Lõuna-Aafrika Vabariigist, Varssavi loomaaed (Poola), Attika-park (Kreeka) ja mitmed teised asutused. EMÜ Loomakliinikus juhib loomaaia meditsiini valdkonda vanemlektor Aleksandr Semjonov, kes omab loomaarstiteaduse doktorikraadi mets- ja loomaaialoomade anestesioloogias ning on Euroopa Loomaaia- ja Metsloomade Loomaarstide Ühingu liige.

Mille poolest on loomaaialoomade meditsiin on eriline?

Esiteks loomaaias elab väga palju loomaliike ning nende anatoomia, füsioloogia ja ka haigused erinevad üksteisest väga palju. Paljud loomaaialoomad on inimesele ohtlikud ja nende läbivaatus või raviprotseduurid nõuavad anesteesiat. Ning kolmandaks ei ole looma suuruse ja ohtlikkuse tõttu transport loomakliinikusse enamasti võimalik, seega oleme sunnitud tegema välisvisiite.

Kes on meie patsiendid?

Eestis osutame veterinaarabi eeskätt Tallinna loomaaiale. Aastate jooksul oleme anesteseerinud mitmeid erinevaid loomaliike: lõvid, jääkarud, muskusveised, kaamelid, piisonid, gaurid, Prževalski hobused, šimpansid ja ka loomaaia suurim asukas Aafrika elevant. Näiteks käivad EMÜ Suurloomakliiniku loomaarstid iga-aastaselt värkimas maailma suurima veislase – gauri – sõrgu. Väikeloomakliiniku kirurgid käisid aga loomaaias elevandi haava ravimas. Koostöös inimeste arstidega oleme teostanud terviseuuringuid ka inimese lähimatele sugulastele – šimpansitele. Alati kaasame meie töödesse ka EMÜ veterinaaria üliõpilasi. Rahvusvaheliselt oleme ravinud erinevaid kiskjalisi, elevante, kaelkirjakuid, ninasarvikuid, merelõvisid ja morskasid ning delfiine.

Mis on meie tegevuse põhisuunad?

• Loomaaialoomade kõrgekvaliteetne anesteesia ja ravi
• Loomaaedade bioohutuse programmide arendamine
• Rahvusvahelised õppekursused loomaarstidele ja üliõpilastele
• Loomaaialoomade meditsiinialased teadusuuringud.

Õppetöö ja kursused

Loomaaialoomade meditsiini õpetatakse veterinaaria üliõpilastele loomaaia- ja metsloomade meditsiini õppeaine raames. Mitmed EMÜ üliõpilased on läbiviinud selles valdkonnas ka teadusuuringuid ning edukalt kaitsnud oma lõputöid. Koostöös LAV farmaatsia ettevõtte Wildlife Pharmaceuticals (Ltd) South Africa viime iga-aastaselt läbi Loomaaia-, Eksootiliste ja Metsloomade Anesteesia kursuseid erinevates Euroopa loomaaedades, Lõuna-Aafrikas ning Indias. Kursuse eesmärgiks anda põhjalikke teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud loomaaia loomaarsti tööks.

Lisainfo ja küsimused:

Vanemlektor Aleksandr Semjonov

aleksandr.semjonov@emu.ee